Nissan Qashqai 1,3l DIG-T/DCT: krossoverite vanaema sai uue südame ja puusad

Nissan Qashqai, kõikide krossoverite lahke ja leebe vanaema sai endale uue südame ja puusad! Nüüdsest saab autot soetada täiesti uue automaatkastiga ning uue mootoriga.

Panin kergelt kohendatud krossoverile käe külge ja veendusin, et see on minu praktikas esimene moodne dual clutch ehk kahe siduriga automaatselt käike lappav käigukast, mis mitme proovisõidupäeva jooksul ühtki jama kokku ei keeranud.

CVT asemel isevahetav käsikast

Mitte et Qashqai automaatse käiguvahetuse eest seni hoolt kandnud XTronic praktikas kuidagi halb oleks olnud, kuid auto muidu nii kepsaka iseloomuga CVT ehk variaatorkast üleliia fantastiliselt ei sobi.

Sujuv sõit on variaatori üks boonuseid, aga uimasus, ebakonkreetsus ja pidevalt luurav tunne, et miski on rikkis, ei ole see, mida autoga sõites ihkan.

Sõltub juhi kapriisidest, sõidustiilist ja vajadustest ennekõike, kuid tavalises elus ja liikluses kipub variaatoriga käigukast rohkem kütust võtma ning pigem on parem, kui sõna „variaator” auto juures ei esine.

Nissan on sellest tõenäoliselt aru saanud ning võtnud Qashqai ajaloos esmakordselt valikusse kahe siduriga 7-käigulise automaatkasti. Lihtsuse mõttes nimetatakse seda tarbijaga rääkides automaatkastiks, kaubanduslik nimetus näiteks hinnakirjas on DCT.

Topeltsidurid on tänapäeva mood

Sisuliselt on see aga pigem traditsiooniline käsikast, mis tegeleb käiguvahetustega ise keerulise kahe siduriga süsteemi abil. Kasutaja jaoks on käigukangil ikkagi tuttavad P, D, R ja N, kuigi otsene seos tavalise turbiiniga automaatkastiga puudub.

DCT ehk kahe siduriga käigukast ei ole põhimõtteliselt midagi revolutsioonilist. Topeltsidurdamise teed on läinud paljud teised autotootjad – näiteks VW ja Audi grupi DSG nimetuse all tuntud käigukast toimib samal põhimõttel. Üleüldse peabki tõsiselt uurima pigem seda, millisel tootjal sellist kasti veel ei ole?

Nüüd siis loobus CVT tehnoloogiast Qashqai küljes ka Nissan ning kolmepäevane proovisõit lubab välja öelda, et see on esimene proovitud kahe siduriga käigukasti kogemus n-ö tavaliste autodel, kus käigukast kordagi hätta ei jäänud.

Porsche, Lamborghini, Audi jpt vahetavad käike sama tehnoloogiaga, kuid on päris selge, et noobelsegmendis ei jäeta asju enamasti juhuse hooleks. Rahvaautode küljes ei ole kahe siduriga kastide ja mootorite koostöö alati – et mitte öelda enamasti – nii rafineeritud.

Mitte iga topeltsiduriga kast ei oska sidurdada

Kõige suurem väljakutse kahe siduriga käigukastile on nn siduri libistamine keerulistes olukordades, näiteks kohaltvõtul.

Traditsiooniline turbiiniga automaatkast ning variaatorkast pidevalt liuguva ülekandega on libistamise meistrid: kui juhi jalg ei ole sidurit doseerimas, siis näiteks raske käruga tagurpidi mäest üles manööverdada ei saagi.

Topeltsiduriga kastid on võrratult kiired käiguvahetajad edasiliikumise režiimis: pea silmapilkselt ja täiesti märkamatult liiguvad käiguvahetused üles ja alla. Automaatne käikude vahetamine on nii äge, et mõnigi tootja näikse olevat lisanud programmidesse käiguvahetusi pelgalt sellepärast, et see on nii lahe!

Kuid olukord ei ole alati nii ilus kui on vaja näiteks kitsal teel auto ümber pöörata või tuugalt parkimiskohale manööverdada. Drive, Reverse, Drive, Reverse, Drive … selles olukorras hakkavad terad sõkaldest eralduma.

Sama on ka rasketes tingimustes koormusega tagurdades – kehvemad isendid on suutnud isegi mootori välja suretada, kuigi kannavad kaubanduslikku nimetust automaatkast. Mõni sidur hakkab ahastades kärssama, kui kolm-neli korda järjest paigalt linnakiiruseni kiirendada.

Usin roomaja ilma pedaali vajutamata

Kergete eelarvamustega topeltsidurite suunal istusin ka Qashqai rooli, kuid kõhklused hakkasid kaduma juba esimestel sõiduminutitel. Nissan alustab viivituseta ja isuga edasi roomamist kohe, kui piduripedaal vabastada. Ja seda nii edaspidi kui ka tagurpidi!

Mõnel konkurendil tuleb edasi liikumiseks kergelt gaasipedaali vajutada, Nissan Qashqai harrastab aga aeglast „roomamist”, mis on omane tavalisele automaatkastile. Minu arvates positiivne, sest muudab rasketes oludes manööverdamise lihtsamaks ja kindlamaks.

Näiteks ummikus madalatel kiirustel veeredes ei nõksuta ega jõnksuta auto üldse ja DCT toimetab nagu traditsiooniline automaatkast. See on linnatingimustes ülimalt positiivne iseloom ning auto käitumine on rahulik.

Põhjalikumalt loe Nissani ja selle käigukasti teemal Acceleristast.