Tehnika

Fookus olulisele ehk lähivaade ühele aasta tähtsaimale autole 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 2. november 2018 09:18
cofFoto: Accelerista
Eestis, Soomes, Lätis, Leedus ja veel väga paljudes kohtades valitakse parasjagu aasta autot. Accelerista autor Margus Värton on oma favoriidi valinud, käis sellega Nice’is sõitmas ning põhjendab, miks ta tänavu fookust Ford Focusel hoiab.

Aegade alguses oli kuidagi sedasi, et ma sattusin kirjutama autodest, mis kas sõitsid kangesti kiiresti või olid kangesti kallid või siis (enamasti) mõlemat korraga. Muidugi on kiireltsõitjad ägedad, ja mugavaltsõitjad ka.

Vahva on neis olla, vahva on neid juhtida – ka täiesti ebasündsatel kiirustel. Mõnus on nautida mugavusi, mis pole küll päriselt minu jaoks mõeldud, ent ometigi ... no mõnusad. Ja kiirus on hea, öeldagu mis iganes. Võimsus ka.

Ometigi on kõigil neil uhketel autodel üks oluline puudus – nimelt on nad inimestele meie ümber enamasti täiesti ebaolulised. Nad ei puuduta 99,9% inimeste elu, nad ei saa meie olme osaks, nad ei kujunda meie harjumusi.

No mis harjumus on Lambo või Ferrari või Porsche või Rollsi plakat bensiinitõbise teismelise seinal? Sestap julgengi (natuke küll trollides) väita, et kõik need unistuste autod on päris inimeste automaailma seisukohalt vaadates suht-koht marginaalsed.

Jah, vahel luuakse neist mõne tarbeks mõni hiljem masskasutusse minev tehnoloogia, ent ikkagi ei puutu need sõidukid miskitpidi päris inimeste päris eludesse.

Päris inimese päris autod

Pärisinimesed saavad pärispalka ja ostavad selle eest ühe keskmiselt sündsa tootja keskmiselt sündsa auto ning elavad sellega rõõmsasti koos, oskamata automaailma ülemist perifeeriat asustavatest dessertsõidukitest puudustki tunda.

Ostavad Škoda Octavia või Toyota Corolla või Aurise või Opel Astra või Volkswagen Golfi ... või miskit muud seesarnast. No näiteks Ford Focuse.

Just – miks mitte Ford Focuse!? Need kõik on olulised autod, sest lahendavad pärisinimeste pärisprobleeme ning seega on neist igaühe uue põlvkonna turuletulek automaailmas kordi olulisem sündmus kui mistahes halomudeli ilmumine.

Novot – ja 2018 toob maailma uue Focuse. Golfi ei too, Octaviat ei too, Corollat ka mitte. Opeliga on üleüldse mingid segased lood ...

Nõnda võtangi väita, et uus, neljanda põlvkonna Ford Focus on käesoleva aasta kõige olulisem uudisauto. Ja mina istun lennukis ning lendan Prantsusmaale seda vaatama, katsuma ja proovima.

Esmapilk

Kui nüüd keegi arvab, et autoajakirjanike proovisõidud on otsast lõpuni üks ühest popist kohvikust teise veeremine, siis tegelikkus võib ka hoopis teistsugune välja näha.

Sedapuhku hakkab proovisõit pihta ühest suht-koht suvalisest parklast kusagil Nice’i linna servas. Valikut see-eest on – rivis on uued, neljanda põlvkonna Focused kolmes erinevas varustustasemes, õige mitme erineva mootoriga ning mitmes erinevas kerevariandis.

Kui kedagi huvitab, mismoodi autoreklaame üles filmitakse, siis ka võtteautod on kusagil sellesama platsi nurgas. Mind see nii väga ei huvita – küll aga tahan väga teada, kas Fordi ambitsioon pakkuda Focuse näol igaühele midagi õnnestub ka, päriselt. Ma uurin selle välja, luban enesele.

Ühesõnaga – selles suvalises parklas on uued Focused. Esimene kohtumine on omal kombel ootamatugi – rivis olevad autod näevad välja nagu Focused muistegi.

Sellel, et Focuse arendusmeeskond on koos püsinud esimesest mudelipõlvkonnast alates, on ilmselgeid voorusi – identiteedikriisi käes see auto ei kannata ning järjepidevus on ilmne.

Muidugi on progressi näha siin ja seal. LED-tuled, popilt suured veljed, moodsalt nikinakilised põrkerauad. Kõigile millegi pakkumiseks tuleb mudeleid muidugi erinevatele sihtgruppidele söödavaks nikerdada ning selles on Ford meister.

Focus nagu kolme näoga Janus

Et ikka ikka igaüks oma Focuse leiaks, pakub Ford seda õige mitmes varustusklassis – aga seda siis mitte külge kruvitavate jubinate arvu, vaid auto enese iseloomu järgi.

Kered on samad, mootorid ka, olgu autoks siis n-ö tavaline Focus (Trend või Titanium varustuses), sportlikum ST-Line, mugavusega hellitav Vignale, või maastikuvõimekusele vihjav Active.

Kõik need on ehitatud tuliuuele C2-platvormile ning peaksid pakkuma esmaklassilist turvalisust, juhitavust ja ruumikust. Kui päris aus olla, siis Active-versiooni nägime vaid postamendi otsas – proovisõiduks ei olnud see veel valmis.

Turvalisust me testima ei hakanud (EuroNCAP on Focusele oma maksimumpunktid jaganud), ent juhitavuse ja ruumikuse osas võin takka kiita küll.

Fordi asjapulgad kinnitavad, et Focuse välismõõdud muutunud ei ole – uuel platvormil on rattad senisest veel enam auto nurkadesse lükatud ning tulemuseks on tõeliselt ruumikas sõitjateruum ilma auto välismõõtmeid suuremaks venitamata ning kaalu tõstmata.

Sellegi eest tuleb Fordile kiitust jagada – justkui pärmi peal kasvavad autod kipuvad klassipiire täitsa valedesse kohtadesse nihutama.

Sport Touring’ust, EcoBoost jõuallikast, elektroonikast, Focuse füüsilisest vormist, alambränd Focus Vignalest, kõrgendatud vedrustusega Focus Active’ist ja muust olulisest uusima Ford Focuse teemal loe edasi Acceleristast.