Nii madalaid hindu me ilmselt siiski ei näeFoto: Martin Ahven
Eesti uudised
24. oktoober 2018, 12:48

Lõpuks ometi! Kütusehind peaks lähiajal langema (41)

Viimaste nädalate jooksul võisime näha mootorikütuste hinna tõusu, mida mõjutasid Venezuela naftatööstuse kokkuvarisemine ning Iraani sanktsioonid. Viimastel päevadel on toornafta hind aga kiirelt langenud ning jõudnud alla 80 dollarini barrelilt.

Turge on rahustanud taanduv hirm selle ees, et USA kehtestab Saudi Araabia suhtes sanktsioonid seoses ajakirjanik Khashoggi mõrvaga ning et Saudi Araabia võib nendele vastata naftatarnete piiramisega. Lääne reaktsioon kogu mõrvaloole osutus üllatavalt pehmeks. Ilmselt piirdutakse USA poolt viisakeeluga mõrvas otseselt kahtlustatavatele saudidele ja Kanada poolt võimaliku relvamüügileppe kärpimisega. Eile tegi saude toetava olulise žesti Totali CEO Pouyanné osaledes põlu alla sattunud tähtsal saudide investeerimiskonverentsil. Hinnalangusele on hoogu andnud ka Saudi Araabia lubadus naftapakkumist suurendada.

Alan Vaht Alexelast selgitas, et üheks hinnalanguse põhjuseks oli ka aktsiaturgude hinnalangus, kuna kardetakse maailma majanduskasvu aeglustumist.

Kuidas hind kujuneb

Olerexi müügidirektor Marko Laving selgitab, kuidas see mõjutab kütuse hinda tanklas: „Mootorikütuste hind tankla hinnapostil kolmest suurest komponendist:
- kütuse maailmaturu hinnast.
- dollari ja euro omavahelisest suhtest.
- turumajanduses olevast normaalsest konkurentsisituatsioonist.

Lühiajaliselt dikteerib erinevate tanklate ja piirkondade hinnavahesid konkurents ning kütusefirmade efektiivsusest tulenev võimekus hoida madalaimat hinda. Hindade liikumist erinevate päevade, nädalate ja kuude lõikes dikteerivad peamiselt aga kaks esimest punkti ehk kütuse sisseostuhind eurodes.“

Neste turunus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste lisas, et lõviosa lõpphinnast moodustavad riiklikud maksud, mis on iga kütuseliitri kohta fikseeritud. Väljamüügi hinnast moodustab aktsiisimaks bensiinil ligi 40 protsenti ja diislikütusel ligi 35 protsenti. Muutuvad suurused kütuse hinnas on sisseostu hind, see on seotud nafta maailmaturu hindadega ning euro ja dollari vahelise kursiga kuna valmistoodangut ostetakse sisse dollarites. Bensiinil moodustab tänane sisseostuhind ligi 35 protsenti, diislil aga ca 40 protsenti. Enne väljamüüki tuleb tasuda ka 20% käibemaksu, mis moodustab lõpphinnas ca 17%. Lisaks peavad kõik kütusemüüjad tasuma ka varumakse 0,04 eurot liitrilt ja see on fikseeritud suurus moodustades ca 3%.

Hind ei lange kohe

Kuna viimasel nädalal on USD/EUR kurss olnud stabiilne, siis võib eeldada, et nafta maailmaturu hinnalangus jõuab meieni ilma valuutaturu moonutuseta. See, millal muutub postihind Eesti tanklates, sõltub peamiselt rafineerimistehaste omavahelisest konkurentsist ning võimekustest. Mida kiiremini ollakse tehastes valmis pakkuma madalama hinnaga mootorikütuseid, seda kiiremini langeb mootorikütuste hind kütuseturul ning seda kiiremini jõuab madalam hind ka hind ka tarbijani.

„Kütuse hinna muutuse kiiruse kohta võib tuua näitena viimase kuu tipuhinna. Kui maailmaturu toornafta hinna tipp oli 3. oktoobril 86,29 dollarit barreli eest, siis kõrgeim kütuse sisseostuhind jõudis tanklakettideni 5. oktoobril (kaks päeva hiljem) ja püsis üleval kokku terve nädala. Klientideni hinnapostidel jõudis see hind aga alles 9. oktoobril ehk tipuhinna viiendal päeval. Seni müüsid tanklaketid kütust soodsama hinnaga enda marginaali arvelt,“ selgitab Laving.

Tänastele märkidele toetudes on võimalik prognoosida mootorikütuste sisseostuhinna langust ning tarbijatele heaks uudiseks võib oodata peagi ka tanklate hinnapostidel mootorikütuste hinnalangust. 

Ka Vaht Alexelast lisas, et hinnamuutus ei kajastu kohe, vaid võtab natuke aega. Lisaks soovitas Vaht lähenevatele jahedatele ilmadele viidates autopaak kogu aeg enam-vähem täis hoida. 

"Mida suurem on vaba õhuruum paagis, seda rohkem on seal niisket õhku, mis hakkab paagi pinnale kondenseeruma," selgitas Vaht.