Volkswagen Touareg: nimetage või lipulaevmaasturiks, nimi autot ei riku!

Varakevadel lõi Volkswagen trumbid lauale ja näitas maailmale kolmanda generatsiooni Touaregi. Eestis mõtlesid turundajad, kuidas uustulnukat maasturitaoliste toodete plahvatuse ajastul nimetada nii, et meelde jääks.

Välja mõtlesid! Saksa autotootja maasturite lipulaevast sai „lipulaevmaastur”, publik sai end turundusplära peale ribadeks naerda ja uus Volkswagen Touareg tegi seda, mida pidi – jäi meelde!

Intro

Volkswagen Grupp on aastaid noobleid ja veel nooblemaid maastureid tootnud, ent nii palju vastakaid arvamusi kui Touareg, ei ole esile kutsunud ei Audi Q7, Bentley Bentayga ega ammugi Lamborghini Urus, millega platvormi jagatakse.

Noist kolmest lihtsalt ei oodata eriti midagi muud kui peamiselt ilus (ja kiire) olemist, nii kalli raha eest maastikule minna on siiski riskibisnis.

Touareg on aga ilmselgelt riiukukk – selle kaks varasemat põlvkonda on maastikusõiduhuvilised omavahel pea karvupidi kokku ajanud. Ühed ülistavad taevani, teised sülitavad põlglikult vaateakna suunas ja nokivad kodus Nivat edasi.

Tüli on küdenud 2002. aastast alates, mil Touareg Esimene teedele jõudis. Kolmas põlvkond, mis näeb välja nagu nõelasilmast tulnud tviidülikonnaga euroametnik, võtab korraks mõtlikuks: Euroopast tulevad viimasel ajal peamiselt direktiivid ja nende järel kohitsetud mootoritega maasturilaadsed tooted. Ühtegi päris asja ... vaevalt. Sest kes selle kinni maksaks?

Igaks juhuks ei kerinud ma videomeister Steniga Mustjõe maastikurajale suundudes lootusi üleliia kõrgele, sest nahksisuga, soliidne (ja tegelikult ka igav) Touareg ei näe kuskilt otsast sedamoodi välja, et maastik selle loomulik keskkond olla võiks.

Kedagi tema kuue järgi hinnata oleks lühinägelik. Mul on isiklikust autoajaloost võtta küllalt pikk (ja õnnelik) kooselukogemus esimese põlvkonna Touaregiga ning autoajakirjaniku elust kõvasti empiirilist võrdlusmaterjali, muuhulgas ka tõeliseks maasturiks nimetatud Toyota Land Cruiseriga. Seega, räägi välja Touareg Kolmas!

Touaregi loo alapeatükke „Hunti hundiks ei nimeta“, „Ma ütlen: maastur!“, „See tõus on meie!“, „Intermezzo kaapeväldikute teemal“, „Maanteelaevmaastur!?“, „Naerualuseks klounide süül“ ning „Outro“ loe Acceleristast.