Malla mõisa põleng oli süütamine? Krüptoraha eest mõisa ostnud soomlasest ärimehe minevikus on olnud teinegi tulekahju (17)

Mai alguses ei osanud Malla mõisa omanik Risto Pietilä ette näha, et ühest suursugusemast mõisast järgi vaid seinad, söed ja suur hulk vastuseta küsimusi. Ülemöödunud reede hilisõhtul lahvatas siin tuli. 

Kohaliku elaniku Joonas Aadli sõnul levis tuli väga kiiresti. Tunni ajaga oli tuli juba nii kaugele levinud, et katusealuseid käike oli raske kustutada, tuletõrje ei pääsenud sinna ligi.

Malla mõisa müük oli krüptoraha rekordtehing

Malla mõis oli juba paar aastakümment lagunenud, tekitades sellega peavalu nii muinsuskaitsele kui mõisa omanikele. Kuid siis hakkas tunneli lõpust paistma valgus. 2014. aastal ostis mõisa ära Soome ärimees Risto Pietilä, kes teenis varanduse krüptovaluutadesse investeerides. 

“Kõik sai alguse, kui otsustasin siia hoonesse veidi investeerida kõigi teiste oma investeeringute kõrvalt. Mul oli põhimõte, et kui millelgi on potentsiaali saada suureks või lausa väga suureks, siis vaatamata põrumise võimalusele, on mõttekas siiski investeerida, sest mingi väike investeering osutub ikkagi suureks," rääkis mees sellest, kuidas ta krüptorahaga ratsa rikkaks sai.

Väikesest seemnest nimega bitcoin kasvav korralik rahapuu. Esimese kolme aastaga sai bitcoin'i pandud ühest eurost tuhat. “Ausõna, esimesel aastal pärast bitcoin'i investeerimist ma isegi ei mõelnud sellele. Ma ei teadnud sellest midagi. Alles siis, kui pärast esimest aastat hakkasin vaatama, selgus, et kasv oli olnud umbes 200 protsenti. Mõtlesin siis, et päris tore kasum aastaga, peaks rohkem uurima," sõnas Pietilä, kelle krüptovaluuta portfelli väärtuseks hinnati üle kuu miljoni euro.

2014. aasta alguses ostis ta bitcoini'dest saadud tuluga Malla mõisa, pälvides rekordtehinguga üleilmse tähelepanu. “Teised ostsid bitcoin’ide eest auto, näiteks Lamborghini, mina ei hoolinud autodest, aga olin alati tahtnud endale lossi. Kui kohtusin sõpradega lõunasöögiks, näitas üks mu sõber, et selline mõis on müügis. Ta oli Eestis mõisaid otsinud, talle ka need meeldivad. Ta ütles, et hoone näeb ilus välja, aga temale on see liiga suur. Nii soovitaski ta seda mulle, teades, et mina olen see hull, kes ostab suurima, ega tea, mida sellega peale hakata. Ja tal oli õigus. Ma armusin sellesse hoonesse ja otsustasin ära osta," selgitas ärimees.

Pietilä varandus kuivas krüptoraha hinna kukkumise tõttu kokku

Ka välismaa ajakirjanikud sõitsis Mallasse, et uurida, mida Soome ärimees küll 50-toalise aadlikumõisaga peale hakkab. Mees ennustas bitcoin'ile suurt tulevikku ja lubas teha Mallasse ülemaailmse krüptoraha inkubaatori. 

Kohalik võim tervitas suurinvestori saabumist, Pietilä kutsuski Mallasse krüptoentusiaste üle maailma. Remontimata mõisas toimusid meeleolukad kinnised peod ja pidulikud õhtusöögid. 

“Muiduigi mõtlesin, et lossil on minu jaoks väärtus turundusobjektina, sest sellel aastal oli bitcoin’i-buum ja kui bitcoin’i vallas midagi toimus, oli see suur asi. Need, kes selle ära tegid, said kuulsaks. Kuulsus võimaldas lahedate tüüpide seltskonda sattuda,” nentis Pietilä.

Kuid ühel hetkel tuli vaikus. Mõisa kodulehel oli küll peahoone photoshopiga ilusaks tehtud, räägitakse uhketest sviitidest ja à la carte restoranist, aga tegelikult poldud kapitaalremondiga alustatudki.

Mai alguses nõustus Pietilä rääkima, mis tal mõisaga plaanis on. Tol hetkel ei olnud ta mõisa remondiga alustanud ning ainult unistas sellest, mis siin kunagi kõik olla võib. “Ausalt, kui hoone restaureeriksin, oleks sellel nii plusse kui miinused. Kõik saaks teada, et tüübil on nii palju raha. Nagunii on see liiga suur ise sees elamiseks jne. Mulle ei meeldiks ka, kui sellest televisioonis avalikult räägitaks," tunnistas mees. "Üks põhjus, miks plaanid aastateks toppama jäid, oli see, et pärast ostmist kukkus bitcoin'i hind samal aastal 75%. Seega ei lootnud ma ehituse puhul enda varale. Mõtlesin tegutseda koos teiste bitcoin'i inimestega. Aga kui hind nii palju kukkus, ei tundnud bitcoin'i inimesed end enam väga rikkana."

Pietilä jaoks oli mõisa taastamine, eriti järgides muinsuskaitse nõudeid, seega liialt kallis. Seda enam, et bitcoin'iga kogunenud vara oli katastroofiliselt sulanud.

Soomlase kahtlased peod ja tulekahju teiselgi pinnal

Ülemöödunud reedel puhkes mõisas aga tulekahju, mis tõstis fookusesse hoopis teistsugused küsimused.

Juba 2017. aasta kevadel rentis Pietilä Tallinna vanalinnas, Vene tänaval korteri, et hakata korraldama seal omapäraseid rollimänge, kus kehtis mänguraha ja tema loodud reeglid.

Pidudel osalesid ka kaks Harjumaa koolipoissi, nende sõnul põletas Pietilä peol korralikult raha, peole kutsuti suvalisi inimesi, lauad olid lookas ja vahel sai isegi mänguraha vahetada pärisraha vastu. Noormees nimega Ats, kes peol käis, sai näiteks vahetas mänguraha 1000 euro vastu.

Miks ärimees mängu korraldas ja mis seal lõpuks toimus, on segane. Ka mees ei tahtnud peost rääkida. Osalenute sõnul muutusid peod lõpuks joomapidudeks, kus ka Pietilä väga kahtlaselt käitus, käies ringi hommikumantlis ja paljajalu ja paludes külalistele raha andes veidraid asju kokku osta. Maakler tõstis Pietilä lõpuks üüripinnalt välja, maakleri sõnul oli korter ära lägastatud. 

Viimane piisk karikasse oli aga siis, kui Pietilä üüritud korteris puhkes 27.aprillil tulekahju: maakleri sõnul oli põlenud oli voodi ja sein, kuumuse tõttu oli purunenud aken. Juhtunule reageeris ühistu, kuna seltskond oli samal ajal purjus, oleks võinud vastasel korral olla ka inimkannatajaid.

Väidetavalt tekkisid Pietiläl mängijate ees võlad, mida ta maksta ei suutnud. Kõik see kokku on tekitanud ka kahtlusi tulekahju põhjuste osas. Näiteks, et soomlane tekitas tulekahju ise, et hiljem väita, et tulekahjus hävinesid ka tema krüptorahavõtmed.

Pidusid külastanud eesti noormehed usuvad, et Pietilä võis tulekahju tekitada seetõttu, et inimestele, kellele ta võlgu on, näidata, et tema taskud on nüüd tõepoolest tühjad ja midagi maksta pole. Samas, võis tulekahju tekitada igaüks, kuna korteri uksed olid kogu aeg valla ning sisse-välja sai jalutada kogu aeg. 

On tähelepanuväärne, et Pietiläl toimus seega pooleteise aastase vahega kaks põlengut, üks Tallinnas ja teine Mallas. Hetkel pole tõendeid, et tulekahjud olid tahtlikud. Vene tänaval toimunud tulekahju osas ei alustatud üldse mingeid toiminguid, sest tulekahju kustutati omal käel. Malla põlengu põhjustest on veel vara rääkida, prokuratuur on alustanud kriminaaluurimist, aga detaile hetkel ei avata. 

Pietilä ise, kes viibis põlengu ajal Soomes, ei soovi avalikult kommentaare jagada.