Foto: Accelerista
Tehnika
17. august 2018, 09:16

Maasturilaadsed, tõmmake koomale: ausalt praktiline Peugeot Rifter on kohal (1)

Kas väikekaubikul põhinev moodne mahtur võiks olla vastus palvetele lõpetada maasturilaadsete ülemvõim? Uus Peugeot Rifter, millega Uku Tampere Prantsusmaal proovisõitu tegi, on kinnitus sellest, et auto saab olla ühtaegu praktiline ja ökonoomne ning sealjuures tore välja näha. Kui paljud pargimaasturid suudavad samaga vastata?

Peugeot’ ja Citroëni „pirukakärude” baasil ehitatud mahturid on Eestis osutunud populaarseks müügiartikliks, eeskätt laia kasutusspektri tõttu. Suhteliselt lihtsakoelise olemuse tasandavad hea hind ning Eesti oludesse sobivad sõiduomadused.

Moodsa joonega Peugeot Rifter, mis tuleb Partner Tepee jälgedes, jätkab suure tõenäosusega eelkäija edukat karjääri: vaid 17 900-eurose alghinnaga mitmeotstarbeline sõiduk pole üksnes praktiline, vaid ka mugav. Ühtlasi on Rifteris olemas kõik see oluline, mida täna Peugeot’ DNA-ks peame.

Turundusosakond, võtke rivvi!

Olgem ausad, MPV tüüpi sõiduk ei ole mõeldud rajal müramiseks ega kurvidest läbi kihutamiseks –  seetõttu mind tõesti häirib, kui turundusosakond on lastud vallatlema hüüdlausetega, mis rõhuvad sõiduelamusele. Kas nad tõesti arvavad, et keegi ostab mahturi selleks, et rajale rullida!?

Rifter on auto, mille puhul kurviläbimise kiirus, juhitavuse täpsus ja kõhus liblikaid tekitav kiirendus on täiesti teisejärgulised asjad. Sa pakid sellesse autosse lapsed, koera, ämma, lapsevankrid ja perekonna igapäevase poekotihunniku ning teed olmesõite.

Olme osas on Rifter tõeliselt aus: see ei ürita olla midagi muud kui tarbeauto, ehkki väga mugav selline. Veel suuremat mugavust ja sõiduautolikkust pakkuvad mahtuniversaalid on tunduvalt kallimad.

Kuigi eelarvamused ja stereotüübid on rasked murduma, on objektiivselt võttes mahtur mitmes mõttes ausam auto kui mõni suvaline maasturitaoline: veidi kõrgem istekoht pakub liiklusest hea ülevaate.

Lihtsalt ümber kohaldatav sõitjateruum vastab enam-vähem kõigile igapäevaelus ette tulevatele vajadustele. Peugeot’ leivanumber, iCockpit teeb Rifterist aga peaaegu nagu päris sõiduauto.

Kolleegidelt vingu juhitavuse teemal ei võtnud ma liiga tõsiselt – kuulge, tõsiselt, Rifterilt Porsche 911 sarnast sõitmise elamust oodata oleks sama jabur, kui anda rekale hinnangut selle Nürburgringi Nordschleife läbimise aja järgi. Ilmselgelt ei tasu liigselt süveneda turundusosakonna soovunelmatesse, see siin on aus olmesõiduk.

Ma alati imestan, kui näen näiteks Škoda Kodiaqi proovisõiduautot foori tagant põhjagaasiga kiirendamas või rehvi vilisedes kurvi võtmas. Vabandust, millist pereautole vajalikku omadust te parajasti testite?

Kerekujust, iseloomust, sõitjateruumist, ruumikusest, hulgast panipaikadest, iCockpitist , automaatkastist ja diiselmootorist, hinnast ja muust loe edasi Acceleristast.