TASUB TEADA: kuidas saada aru petukõnest ja mida sellega peale hakata? (8)

Kust mulle helistatakse?

Igal telefoninumbril on ees suunakood, mis viitab riigile, kust kõne tuleb. Eesti puhul on selleks teatavasti +372. Seega, kui kõne saabub numbrilt, millel on ees tundmatu suunakood ning inimene ei oota kõnet välismaalt, siis võib tegu olla petukõnega.

„Õnneks on tehnika tänapäeval juba nii kaugele arenenud, et telefon näitab kõne saabumisel seadme kasutajale, mis riigist kõne tuleb, mis aitab veelgi paremini selgitada, kas tegemist võib olla pettusega. Seega kui kõne tuleb Samoast või mõnest muust eksootilisest riigist, kust inimene kõnet ei oota, siis on mõistlik sellele mitte vastata ega ka tagasi helistada,“ selgitas Andrus Hiiepuu.

Siiski tasub tähele panna, et välisriigist tuleva kõne vastuvõtmine Eestis kliendile mingit ohtu ei kujuta. Ehk pole viisi, kuidas Samoa kurikael saaks operaatori kliendilt raha, kui ta kõne vastu võtab. Kulu tekitavad spämmnumbrile tagasi helistamine ja sõnumi saatmine.

Siiski ei pea petukõne pärinema alati just n-ö eksootilisest riigist, vaid võib tulla ka näiteks Saksamaa või Suurbritannia suunakoodiga numbrilt.

Kas helistada tagasi?

Kuigi paljudel on ilmselt tavaks vastamata kõnede numbritele tagasi helistada, siis eelnevalt mainitud tundmatute suunakoodidega numbritele ei ole kindlasti soovitav tagasi helistada. „Seda petturid üldjuhul ootavadki, et neile tagasi helistataks, mil hakkab jooksma kallim kõnetasu, mille pettur endale piltlikult öeldes taskusse pistab ja helistaja ise saab kuu lõpus oodatust oluliselt suurema telefoniarve,“ rääkis Hiiepuu. Kõige lihtsam on selliseid kõnesid lihtsalt ignoreerida.

Millele veel tähelepanu pöörata?

Osa inimesi kasutab automaatseid kõnest keeldumise sõnumeid, mis pikalt numbrisse süvenemata ühe näpuliigutusega teele saadetakse. Näiteks stiilis: „Olen hetkel hõivatud, helistan Sulle tunni aja pärast tagasi”. Taoline eelseadistatud automaatsõnum võib kliendile spämmkõne puhul tekitada kulu. Seega tasub spämmkõnede laine tekkides täpsemalt jälgida, mis numbrilt meile helistatakse ning automaatvastust teele mitte läkitada.

Kuidas numbrit kontrollida?

Kahjuks ei ole olemas üht sajaprotsendiliselt toimivat viisi kontrollimaks, kas tundmatu helistaja võib olla pettur või mitte. Kui telefon aga inimesele ei näita, mis riigist kõne tuleb, siis suunakoodi kasutades leiab riigi üles kiire veebiotsinguga.

Kuidas petukõne blokeerida

Petukõnesid on siiski võimalik ka automaatselt blokeerida, tehes seda ühe numbri kaupa enda nutitelefonist või kasutades spetsiaalseid kõneblokeerimisrakendusi. Üldiselt on need rakenduste poodidest leitavad nimedega „Blacklist“ või „Call Blocker“ ja rakendused pakuvad palju erinevaid lahendusi alates konkreetsete numbrite blokeerimisest. Soovi korral saab kinni panna ka kõik kindlalt suunakoodilt tulevad numbrid. Sarnaseid lahendusi leiab nii iOS kui ka Android operatsioonisüsteemiga telefonidele.

„Loomulikult tegelevad mobiilsidefirmad ka aktiivselt taoliste numbrite tuvastamisega ning kui mõne numbri kohta hakkab tulema rohkelt kaebusi, siis see hoopistükkis blokeeritakse,“ kinnitas Andrus Hiiepuu. Siiski tuleb arvestada, et operaatorid ei saa neid kõnesid sulgeda ennetavalt ehk enne, kui pole tuvastatud, et tegemist on spämmkõnede lainega, jäävad numbrid avatuks. Juhul kui klient jõuab sel ajavahemikul saata võõrale numbrile sõnumeid või tagasi helistada, tekib reaalne kulu, mille operaator peab kliendilt ka sisse kasseerima ning välisoperaatorile tasuma.