Tehnika

PETROSEKSUAALI PÄEVARAAMAT: „bemmi emmidega” rajal (1)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 2. august 2018 09:26
Foto: Accelerista/Fifty Visual
Veli V. Rajasaar nautis ainulaadset võimalust veeta üks suvepäev „bemmi emmide” ehk BMW M-seeria masinate seltsis. Sellest, et kogemus on väärt esimesel võimalusel kordamist, annab aimu ajakirjaniku teadlik keelevääratus – „emm” on lugupidavalt „tema”.

Sellest, et ma eestlaste bemmilembust ei mõista, olen ma ennegi rääkinud. Osalt on selles loomulikult süüdi ka see, et kõige vängemate margiesindajatega olen ma kokku sattunud väga vähe.

Esialgu püüdis selle fenomeni lahtimõtestamisel abikäe anda X3 M40i, nüüd aga visati mind pea ees otse hullusese ning saadeti Auto24ringile uue M2-ga mängima ...

M2 – mis loom?

M2 on M-perekonna pesamuna – pisike ja ilus kupee, mis on ühtlasi ka kõige odavam tee M-klubisse. Kas ta on selle tõttu ka kuidagi teistega võrreldes pehmom? Oh ei ...

BMW ajab järjekindlalt oma ridakuusturbode ... rida ning see on väga hea! Kuigi legendaarseimateks säärasteks mootoriteks pean mina siiski jaapanlaste omi, on BMW omade maine tihedalt kannul ning mis põhiline – neid tehakse ikka veel!

M2 aiste vahel on kolmeliitrine turboga ridakuus, mis annab välja 365 hobust ja overboostiga kuni 500 Nm väänet, auto kaalub 1550 ja 1600 kg vahel.

Sprint sajani kestab käsikastiga 4,5 ja manumaadiga 4,3 sekundit. Tänu aktiivse klapiga väljalaskele ning pisukesele kütusesegumaagiale on mootorinoot väga iseloomulik ja mõnus ning lapsikuid kärakaid, plakse, popse ja praginaid saab kogu raha eest.

Väline kujustus on muskliline ja agressiivne ning peidab enda all veermikuosi veelgi kangemate M3 ning M4 šassii küljest. Tulemuseks on masin, mis on kahtlemata päris M – hoolimata puristide väidetest, et õige M ei saa ju ometi olla turbotatud ...

Tutvume slaalomil

Esialgu proovin oma õnne parklasse üles seatud vigursõidurajal, kus slaalomid, erinevate nurkade all paiknevad väravad ja põdrapõige moodustavad umbes pooleminutilise terviku, mille käigus M2 käitumisest väike maitse suhu saada.

Üks rajasektsioon on kaetud pisikese tolmukihiga, mis lubab ka veidi ülejuhitavust. Rooli, asend paika ja proovima!

Jätan alguses automaatkasti ise toimetama ning keskendun rooli ja pedaalidega töötamisele. Kuna veojõukontroll palutakse peale jätta, ei saa harjutuse käigus eriti ülejuhitavusega mängida, kui kõrvale jätta see tolmune sektsioon ...

Ning ka seal poob auto end ülejuhitavusest välja tulles veidi kinni ja see tilluke liug mõjub vaid väikese õrritusena sellele, milleks auto päriselt võimeline on.

Küll aga on rool meeldivalt raske ja täpne ning üpris lühikese käiguga – kõik põiked saavad tehtud ilma rooli lappamata ning info pidamistingimuste kohta saabub välkkiirelt ja reageerimisaega jääb ülegi. Üldjoontes saan autoga enam-vähem sina peale ning olen valmis päeva põhiosaks.

Kiirematest bemmiga tehtud ringidest rajal loe ja vaata edasi Acceleristast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee