Ühelt poolt investeerime tervisesse: teeme trenni, sööme mahetoitu, lendame puhkusereisile. Selle kõige kõrval unustame sageli aga kõige tähtsama – une, millest sõltuvad nii meie vaimne vorm, emotsionaalne stabiilsus kui ka sportlikud tippsooritused. Nappi uneaega seostatakse ülekaalulisuse, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning mitmete tõsiste vaimsete häiretega.
1. Ajurakud tahavad puhata
Und on vaja selleks, et ajurakud saaksid puhata, sest erinevalt keharakkudest need üldiselt ei uuene. Suur osa umbes sajast miljardist ajurakust on meiega terve elu ja tahavad vahepeal puhata. Samuti peavad taastuma närvirakkude vahelised ühendused ehk sünapsid. Meie aju plastilisus seisneb miljardite sünapside tugevuse ja suuruse igapäevastes muutustes. Õppides muutuvad sünapsid suuremaks ja siis on ajul probleem: suuremad sünapsid vajavad rohkem ruumi, mida ajus pole, ja rohkem energiat, mida on raske nendeni viia. Suuremad sünapsid pole jätkusuutlikud. Arvatakse, et une ajal väheneb kõikide sünapside suurus ja nii võib öelda, et uni on hind, mida tuleb maksta aju plastilisuse eest.
Samas on teatud unefaasides mitmed ajupiirkonnad isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus. Miks? Mida see aju seal aktiivselt sehkendab, sel ajal kui me magame?
2. Unepuudus lisab negatiivsust
Üheks une funktsiooniks on tagada ajus emotsionaalne tasakaal. Igaüks meist teab, et pärast uneta ööd või öid oleme palju kergemini ärrituvad. Tõepoolest, unepuudus kasvatab negatiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkondade aktiivsust ning vähendab nende ajupiirkondade võimekust, mis aitaksid negatiivsust summutada. Uni kahandab ka mälestuste emotsionaalset tooni. Seega on mõistetav, et krooniline unepuudus võib viia meeleoluhäireteni. Seda teadmist ära kasutades on näiteks päevade kaupa ülevalhoidmist kasutatud ajaloos efektiivse piinamismeetodina.
3. Une ajal täieneb mälu
Hiljutine populaarne teooria väidab, et uni on tarvilik mälusisu paremaks meeldejätmiseks. See idee pole iseenesest midagi uut, esimesi katseid viidi läbi juba 20. sajandi alguses. Uurimistööde teine laine sai hoo sisse eelmise sajandi lõpus. Nimelt avastasid ajuteadlased, et une ajal ilmnevad rottide ajus aktiivsusmustrid, mis kordavad ärkvel olnud ajus toimunud aktiivsust. See viis muidugi paljud teadlased mõttele, et selleks me und vajamegi: unes korratakse ärkveloleku jooksul õpitut, et see mällu talletada. On välja pakutud, et ärkveloleku ajal salvestatakse õpitav (näiteks see, mida sa praegu loed) ajutisse mälusüsteemi. Une ajal kirjutatakse osa sellest ümber pikaajalisse mälusüsteemi. Sellest uurimustööst tulenevalt on praktiline soovitus enne eksamit või arvestust ikkagi päeval õppida ja öösel magada.
4. Uni hoiab keha vormis
Mõõdukas söömine ja tugev trenn võivad olla poolikud lahendused, kui korralikult ei magata. Krooniline unepuudus viib ülekaaluni, sest aju ei suuda energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida. Vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja nii probleemid algavadki.
Uni on kasulik ka trenni tegevatele inimestele. Stanfordi ülikooli korvpallurite seas läbi viidud uuring näitas, et kui mängijad said välja magada, paranes nende vabavisete ja kolmepunktivisete tabavus 9%. Võrdväärseid edulugusid on ka teistelt spordialadelt. Kui sporti peetakse heaks vahendiks, et ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi, siis sama kehtib une kohta. Napid unetunnid suurendavad haigestumise tõenäosust. Hea uni on relv mitmete haiguste ja muidu halva enesetunde vastu.
5. Unevajadus on inimeseti erinev
Mõni inimene vajab vaid 3–4 tundi und ööpäevas. Kirjandusest on läbi käinud ka need, kes magavad umbes tunnikese, ent alati pole selgunud, kas napist unest on olnud tingitud ka mingid probleemid. Ajalooürikutest on järeldatud, et Napoleon, Thomas Jefferson ja Benjamin Franklin magasid öösel napilt 4–5 tundi. See ei tähenda automaatselt, et nupukad inimesed magavadki vähe. Jutud käivad, et Einstein magas näiteks 10 tundi. Oluline on teada, et mõni meist saab hakkama 7 tunniga ja teine vajab rohkem und. Ole enda vastu aus ja leia endale paras annus. Ah jaa! Kui sa keset ööd ärkad, siis pole põhjust muretseda. Juba meie esivanemad magasid öösel kahes jaos.
6. Distsipliin aitab paremini uinuda
Annan ka paar juhtnööri hea une jaoks. Esiteks mine voodisse alati samal ajal, siis valmistub keha uinumiseks ette. Teiseks kata aknad kinni, et toas oleks pime. Evolutsiooniliselt on uni seotud pimedusega, mida praegu häirivad tänavalambid ja mööduvad autod. Kolmandaks maga jahedas ruumis. Neljandaks lõpeta umbes pool tundi enne voodisse minekut teleka-, arvuti- või nutiekraani vahtimine. Ekraanid kinni, need hoiavad aju üleval!
7. Kohv ja unerohud pole head
Selle asemel et end kohvi abil virgena hoida, tee parem üks lõunane uinak. Ära pikalt maga, tukasta umbes 15–20 minutit. Lühike unepaus keset päeva on kõige kasulikum, see soodustab mälusisu salvestamist ja uudsete lahenduste leidmist, parandab meeleolu ja muudab sind tervikuna toredamaks inimeseks.
Unerohtusid tarvitatakse palju, aga teadustööd on näidanud, et need ei too lõppkokkuvõttes paremat und. Need võivad muuta hommikuse ärkamise raskemaks ja sind tervikuna unisemaks. Unerohtudel on ka muid tüütuid kõrvalmõjusid, mistõttu teevad need sinu kehale ja ajule pigem karuteene.
8. Muremõtted hoiavad aju üleval
On inimlik hakata voodis oma argimuredele mõtlema. Stopp! Voodi pole probleemide veeretamise koht, muremõtted hoiavad aju üleval nagu arvutiekraangi. Ja veel vähem on põhjust muretseda selle pärast, et uni kohe ei tule. Küllap tuleb! Loe raamatut või lambaid, kujutle mõnd ilusat loodusvaadet või mängi oma mõtteis Beethoveni sümfooniat. Toob une küll!
Uni on sinu ajule mõeldud aeg. Seega võta kasutusele kõik abinõud, et tagada endale parim uni. Kui elukaaslase või naabrite hääled segavad, siis kasuta kõrvatroppe. Kui kaaslane vähkreb ja äratab sind küünarnukihoobiga ribidesse, siis koli eraldi voodisse. Abielu on püha, aga uni on ka!
Head und!
Allikas: 12/2015 Tervis Pluss.
Kommentaarid (0)