Kuigi töölepingu seadus kohustab sõlmima kirjalikku töölepingut, siis olukorras, kus töötaja asub ettevõtte heaks tegema tööd, loetakse tööleping sõlmituks ka suuliselt.Foto: Helloquence / Unsplash
tööelu.ee 6. november 2019 05:39
"Läksin tööle ettevõttesse, kus töötan autojuhina. Olen töötanud peaaegu kolm nädalat, kuid tööandja ei anna mulle töölepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma võin ettevõttest päevapealt lahkuda ?" küsib murelik töötaja tööinspektsioonilt.

Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja:

Enne töö tegemise algust räägivad töötaja ja tööandja läbi töölepingu tingimustes, näiteks töötasus, tööülesannetes, töökoormuses jne. Kuigi töölepingu seadus kohustab sõlmima kirjalikku töölepingut, siis olukorras, kus töötaja asub ettevõtte heaks tegema tööd, loetakse tööleping sõlmituks ka suuliselt.

Nii nagu kirjaliku töösuhte puhul, tuleb ka suulise töösuhte puhul mõlemal poolel järgida seadust ning käituda üksteise suhtes lojaalselt. Näiteks tuleb tööandjal tasuda tehtud töö eest ning töötaja peab töösuhte ülesütlemisel järgima seaduses sätestatut. Ainuüksi kirjaliku töölepingu puudumine ei ole raske rikkumine, mille tõttu saaks töösuhte etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Raske rikkumine, mille korral võiks etteteatamistähtaja jätta järgimata, on näiteks töötasu maksmata jätmine. Enne erakorralist ülesütlemist tuleks töötajal pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist.

Kui töötaja asub tööle enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist, siis võtab ta endale teadlikult riski, kus ta ei pruugi hiljem suuta tõendada suuliselt antud lubadusi ja tehtud kokkuleppeid. Kuna suuline töösuhe on kehtiv töösuhe, siis tuleb töösuhte ülesütlemisel katseajal järgida vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega ning peale katseaja möödumist vähemalt 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega.

Loe rohkem tööinspektsiooni veebiportaalist tööelu.ee

Samal teemal

Kommentaarid  (24)

lahkuja 1. detsember 2019 20:20
see on rumala seaduse tulemus ja kes teeb meil seadussi,meie enda valitud parimad
nõutu 22. november 2019 11:31
Töölepingu seaduse § 4 on suhteliselt vastuoluline. Varem oli olemas teemaga seonduvalt säte, et kui kirjalik leping jääb sõlmimata, siis on vastutav edaspidi tööandja. Võlaõigusseaduse § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolt kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Ja tasuks kontrollida töötamise registrist ka, kas töötaja töötamine on sinna kantud. Eeltoodust tulenevalt on Tööinspektsiooni ametniku vastus teatud määral nõutuks tegev.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS