Töölepingu seaduse § 4 on suhteliselt vastuoluline. Varem oli olemas teemaga seonduvalt säte, et kui kirjalik leping jääb sõlmimata, siis on vastutav edaspidi tööandja. Võlaõigusseaduse § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolt kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Ja tasuks kontrollida töötamise registrist ka, kas töötaja töötamine on sinna kantud. Eeltoodust tulenevalt on Tööinspektsiooni ametniku vastus teatud määral nõutuks tegev.
Miks siis on vaja peedistada Ukraina tööjõudu, kes korjavad maasikaid või valavad betooni? Neil kõigil on ka suuline tööleping! Miks siis neil on vaja ametlikku vormistamist?
Ka suuline leping on leping ja kehtib samamoodi. Eelduseks on, et mõlemad pooled on normaalse suhtumisega. Kui töötasu laekub panka ja maksud makstud, mida siis veel vaja on? Kui päevapealt tahetakse minna ära, no siis pole see mingi normaalne suhtlemine.
tee paber ja keelduda nad ei saa13. november 2019, 19:50
Teed tulumaksu mahaarvamise paberi ja las kirjutab alla(võib vabalt allkirjastada ka raamatupidaja),see on piisav tõestus materjal,siis näed tolli ja maksuameti lehelt kas kõik on õige.
Praegusel ajal olgu iga töö(koht) ettevalmistuseks järgmisele töö(koha)le. Ja kui oskad või tead midagi, mille järele on suur nõudmine ning mida oskavad või teavad vähesed, siis oled sina peremees ja kubjas on sulane.
Töötan firmas üle viie aasta ilma lepinguta ja laekub palk siiani korralikult,olen muidugi ka makse riigile maksnud. Kas see pole piisav kinnitus et töötan antud firmas ametlikult,isegi kui tööandja väidaks vastupidist. Mille üle siin saaks vaielda, ei mõista.
Aga palun, see on riigi seisukoht:
"Veebruarikuuks maksmata detsembrikuu ja jaanuarikuu töötasu pole oluline viivitamine."
Ja keegi siin kirjutas, et tööraamatut ei ole enam.
On ja vägagi- nimelt MTA elektrooniline tööraamat, kuhu võib tööandja kirjutada mida iganes ja mida peab hakkama halduskohtus vaidlustama.
Tüüpiline on vallandamine töötaja rikkumiste tõttu, et mitte maksta välja hüvitisi.
MTA ei kontrolli sissekannete tõesust, polevat nende asi.
On ikka huvitav, et tööandjal puudub kohustus kirjalik leping sõlmida. Siinsetest selgitusest jääb justnagu mulje, et töötaja on jälle ise milleski süüdi. Tööandja on siiski jõupositsioonil tööotsija suhtes. Miks pole seadusega paigas kirjaliku lepingu sõlmimise kohustust ? See on ikka suur hämamine. Pole kirjalikku lepingut, pole ka kohustust, ütlen ma. Nn "suuline leping" on ikka sõnapidajate sõprade vaheline asi. Ametlik asjaajamine käib ju teisiti.
Aga kui tööandja ütleb, et mingit suulist lepet polegi olnud siis millega sa tõestad, et ikkagi oli lepe ja süüdi jääb igal juhul töötaja, sest tema on ju alam.
see kõik ei sobi enam ühiskonda.17. juuli 2018, 15:09
Kui ikka olukord on muutunud väljakannatamatuks, siis lahkub töötaja igal juhul päevapealt ja tööandja võib kuipalju digitaaljälgi jätta, sest töövõtja ei soovi protsessida - pole teada, kas ta võidab, või mitte - tööjõu puudust see ei leevenda, pigem vastupidi: loob olukorra, kus iga teine on tööandjale ebakindel isik. Niisugust nõiajahti pole mõtet pidada, see on diskrimineeriv, kuna meil on pooled ebavõrdses olukorras.
Igal ajal on päevapealt võimalik lahkuda. Orjapidamist ei ole Eestis enam.17. juuli 2018, 12:54
Läbi kohtu on tööandjal võimalik kompensatsiooni küsida ja lahtilaskmis paragrahv panna. See aga jääb igavesti digitaaljalajäljena nähtavaks paljudele. Igal juhul on kõik inimestevahelistes suhetes kinni.
see digitaaljalajälg jääb, tööraamatut ju enam pole. Ma kirjutasin kunagi lahkumisavalduse, töölepingu rikkumine tööandja poolt, aga ta tõmbas selle puruks ja viskas prügikasti. Ei mingit jälge. Töövaidluskomisjonis sain küll saamata jäänud rahad ja viivised, aga loeti lahkunuks omal soovil.
KOMMENTAARID (24)