Justiitsminister Urmas Reinsalu võttis isikuandme kaitse seaduse eelnõu tagasi (4)

Urmas Reinsalu tõi välja, andmekaitse seaduse eesmärk on luua kindlustunnet, andes inimestele kontrolli enda kohta käivate andmete osas ning panna andmete töötlejatele kohustused.

Sealsamas lisas ta, et seaduseelnõu järgi reguleeritakse ka isikuandmete töötlemist nii ajakirjandusvaldkonnas, teaduslikel eesmärkidel, kunstis ja muus.  "Praegu on üks sõna, mille pärast on tekkinud mulje, otsekui tahetakse Eestis ajakirjandusvabadusi vähendada," lisas Reinsalu. "Riigikogu menetluses lisati "avaliku huvi" ette "ülekaalukas", nagu see on senises seaduses."

Teise lugemise läbinud eelnõu neljandas paragrahvis seisis nimelt kirjas: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi."

Et ajakirjandusvabadust kaitsta, otsustas Reinsalu seaduseelnõu tagasi võtta. "Mis saab edasi?" küsis Reinsalu riigikogu ees ennatlikult. "Euroopa isikuandmete määrus kehtib, määrusest tulenevate erisustega kehtib ka senine isikuandmete kaitse seadus," lisas ta ja selgitas, et kavatseb esitada juba homme valitsusele seaduseelnõu, milles kirjas kõik muud punktid peale selle, mis kriitika alla sattunud.

Reinsalu järel sõna saanud poliitikud ei mõistnud eelnõu tagasimõistmist täielikult hukka. Näiteks jagasid sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ja Marko Pomerants erakonnast Isamaa Reinsalule kiidusõnu. Andres Herkel Vabaerakonnast ütles aga, et tõlgendab eelnõu tagasivõtmist justkui taganemisena ülekaaluka jõu ja mitte terve mõistuse argumentide ees.

"Antud juhul taganetakse ajakirjanduse ees, kes selle teema on tugevalt üles võtnud. Aga selle taga näeksin palju suuremat probleemi, kuidas me üsna pimedalt ja läbimõtlemata kummitempeldame Euroopa Liidu direktiive," lisas Herkel.

Ka Jürgen Ligi Reformierakonnast jagas kriitikat eelnõuga seoses tehtud vigade suhtes. Martin Helme EKREst ütles, et sõna "ülekaalukas" lisati eelnõusse Reformierakonna esindaja soovil. Jürgen Ligi lükkas selle süüdistuse tagasi.

Urmas Reinsalu poliitiline avaldus

"Lugupeetav parlamendi esimees! Head rahvaesindajad! Siin me siis nüüd oleme. Uut isikuandmete seadust Riigikogule esitledes tõin ma esile objektiivsed põhjused, miks Eesti õiguskord uut seadust vajab. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtse andmekaitsetaseme kogu Euroopa Liidus.

Võrreldes seni kehtinud õiguskorraga laienevad nüüd isikuandmete töötlemise õiguslikud alused. Inimene on selgemalt ja tugevamalt oma andmete peremees. Näiteks on lihtsam juurde pääseda oma andmetele, sh teavitatakse põhjalikumalt sellest, kuidas andmeid töödeldakse ning tagatakse, et asjaomane teave on esitatud selgel ja arusaadaval viisil. Teiseks, uus õigus andmeid üle kanda, mis tähendab isikuandmete hõlpsat ülekandmist teenuseosutajate vahel. Kolmandaks, selgem õigus andmete kustutamisele, ehk n-ö õigus olla unustatud. Neljandaks, õigus teada saada oma isikuandmete ründamisest. 

Isikuandmete kaitse uue õiguskeskkonna lähtekoht seisneb selles, et see on vältimatu eeldus digitaalse turu rakendamiseks Euroopas. See on nurgakivi, et me saaksime digitaalset turgu võimestavate üle-euroopaliste reeglitega edasi liikuda. Teiseks, see kindlasti hõlbustab Eesti ettevõtjate tegevust, kes tegelevad kaupade või teenuste müügiga teistes liikmesriikides ja töötlevad ka isikuandmeid. See tähendab, et varasemate ja uutest üsnagi erinevate isikuandmete kaitse reeglite nüansseerituse tõttu pidid Eesti ettevõtjad olema kursis Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide nõuetega. Määruse jõustumise järel tuleb juhinduda selles määruses tagatud platvormist ning selline tegevus on ühetaoline. 

Tahan rõhutada, et uus isikuandmete seadus – mille lähtekoht, nagu ma viitasin, on uue kehtima hakanud Euroopa andmekaitsemääruse täpsustamine – reguleerib isikuandmete kaitse vallas küsimusi, mis täpsustavad isikuandmete üldmääruses sätestatut, nagu isikuandmete töötlemise seaduslikkus, eri liiki isikuandmete töötlemine ning tingimused, mida kohaldatakse lapse nõusolekule seoses infoühiskonna teenustega, samuti järelevalve ja vastutusega seotud küsimused, ning teise plokina küsimused, mis on jäetud liikmesriikide reguleerida, näiteks isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks, avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil, ka pärast andmesubjekti surma krediidivaldkonnas ning avalikus kohas ning isikute ja vara kaitseks, samuti isikuandmete töötlemine õiguskaitsevaldkonnas. 

Hea parlament! Me elame üha enam digitaliseeruvas maailmas. Digimajanduse ja e-riigi areng jääks kängu, kui inimesed ei usaldaks seda, kuidas ettevõtted ja asutused nende andmeid koguvad ja kasutavad. Andmekaitseõiguse eesmärk on luua kindlustunnet, andes inimestele kontrolli enda kohta käivate andmete osas ning pannes paika andmetöötajate kohustused. Kuid andmekaitse ei ole asi iseeneses. Õigus eraelule ja õigus isikuandmete kaitsele ei ole piiramatu. Isikuandmete määrus sätestab selgelt, et õigus andmekaitsele pole absoluutne, vaid seda tuleb kaaluda ja tasakaalustada teiste põhiõigustega, sh sõnavabadusega. Iga ühiskond vajab, et ajakirjanduses saaks kajastada ühiselus olulist vabalt ja ausalt. Seetõttu võimaldab andmekaitseõigus teha ajakirjanduse osas vajalikke erandeid, kui eraellu sekkumiseks on avalik huvi.

Niisuguses sõnastuses jõudis see seaduseelnõu ka valitsusest rahvaesindusse. See ei olnud sugugi juhus. Nõnda vastasin ma Riigikogu infotunnis rahvaesindaja Hanno Pevkuri küsimusele, miks otsustas valitsus loobuda terminist "ülekaalukas" seaduseelnõu tekstis. Osundan: "… peame aru saama, et Euroopa andmekaitse määrus väga selge tahtliku valikuna sätestab siin erandi. Liikmesriigid sisustavad andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist ajakirjandusliku huvi eesmärgil iseseisvalt. Ma pean oluliseks ajakirjandusvabadust ja selle kaitset, sellest lähtuvalt on tehtud ka see muudatus. Loomulikult on ajakirjandusel oma selgelt piiritletud raamid, kuidas ta andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töötleb. Ma arvan, et selles küsimuses oli see lähtekoht, miks valitsus sellekohase seaduseelnõu sellise muudatusega esitas."

Riigikogu menetluses lisati avaliku huvi ette sõna "ülekaalukas", nagu see on senises seaduses. Iseenesest võib öelda, et ülekaalukas väljendab lihtsalt seda, et põhiõiguste põrkumisel kaalutakse, kumb kaalub teise üle. Õigus eraelule versus avaliku huviga põhjendatav sõnavabadus. Kuid ülekaalukal on ka teine tähendus. Mida tähendab ülekaalukas võit jalgpallis? Mitte lihtsalt skoori 1 : 2 või 0 : 1, vaid näiteks 1 : 7. Võttes hoopis selle arusaama eraelu ja sõnavabaduse põrkealasse, läheksid nad tasakaalust välja. Rõhutan, et sõna "ülekaalukas" kasutamise kohta on viidatud, otsekui see termin tuleneks varasemast kehtinud isikuandmete kaitse direktiivist. See nii pole. Isikuandmete kaitse varasem direktiiv sedastab, et kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse jaoks, sätestavad liikmesriigid erandid või kõrvalekalded ainult siis, kui see on vajalik selleks, et viia omavahel vastavusse eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust reguleerivad eeskirjad.

Mingit nõuet eksplitsiitselt sõna "ülekaalukas" kasutamiseks ei tulene ka uuest jõustunud isikuandmete kaitse määrusest, mille artikkel 85 sätestab selgelt, et liikmesriigid ühitavad siseriiklike seadustega õiguse andmekaitsele sõna- ja teabevabadusega, sh ajakirjandusvabadusega. Avalikkuses viidatud ingliskeelne sõna substantial, mida Eesti õigustõlge on määratlenud kui sõna "oluline", puudutab hoopis eriliiki ehk delikaatsete isikuandmete töötlemise ühe erisuse eeldust siseriiklikus õiguskorras. 

Hea rahvaesindus! Ma olen kaugel sellest, et ühineda mõttekäiguga, et kehtiva siseriikliku õiguse kasutuses olnud sõna "ülekaalukas" lisamine põhiseaduskomisjonis oli otsekui soov, nagu siin Marju Lauristin on öelnud, et Ungari ja Poola arenguid esile kutsuda. See ei ole minu hinnangul õiguslikus mõttes relevantne diagnoos. Jättes kõrvale hinnangud meie headele partnerriikidele ja meediavabadusele neis riikides, tsiteerin tänases Päevalehes Raidla büroo advokaatide Merlin Liisi ja Eneken Tiki artiklit, milles nad ratsionaalselt nendivad, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja andmekaitseasutuste praktikat arvesse võttes ei tohiks tõlgendamisel justkui olla vahet, kas seaduses see "ülekaalukas" terminina on või mitte. Kuid lugupeetavad advokaadid rõhutavad, et normitehniliselt peaks mis tahes seaduse tekstist välja olema võetud sõnad, millel pole seaduse rakendamise seisukohalt iseseisvat õiguslikku tähendust. 

Vallandunud debatt pole kaugeltki enam juriidiline. Ja selle artikli autorid nendivadki, et praegusel juhul on üks sõna tekitanud Eesti ümber ajakirjandusvabaduse skandaali, mille klaarimisse on sekkunud nii meediategelased, poliitikud kui ka juristid, ning kuigi ühegi õigusvaidluse tulemus tüliõunaks kujunenud sõnast ilmselt ei muutu, on autorite hinnangul tekkinud mulje, otsekui tahetakse Eestis ajakirjandusvabaduse tagatisi vähendada. Ja see mulje on reaalsus, tunnetuslikult. Taolises olukorras ei soovi valitsus asetada rahvaesindust täna, 13. juunil sümboolsesse hääletusse mitte enam juriidiliste terminite, vaid ajakirjandusvabaduse kaitse üle, sest selles valikus on valitsus jätkuval seisukohal, et Eesti ühiskonna usalduse ja läbipaistvuse garant on vaba meedia. Ning kui määrus kaitseb tugevamalt isikuandmeid, võrreldes direktiivi reeglitega, peame proportsionaalselt ka siseriiklikus õiguses andma tugevama ajakirjandusvabaduse tagatise. Seetõttu esitas valitsus parlamendi menetlusse eelnõu ilma terminita "ülekaalukas". 

28-st liikmesriigist on seitsmes siseriiklikus õiguskorras oma täpsustavad seadused, puutuvalt Euroopa andmekaitse määrusse, jõustunud. Eelistan uue isikuandmete kaitse seaduse hilisemat vastuvõtmist kui põhiõiguste omavahelise tasakaalu ohtu seadmist, olgu see oht siis mitmete hinnangute järgi õiguslikus mõttes tegelik või ennekõike psühholoogiliselt tajutav või siis võimalikul tulevasel pahatahtlikul tõlgendamisel ajakirjandust piirav viisil, mida vähemalt sõnades keegi soovinud pole. Mitmel varasemal korral on seadusandja enamuse valdav soov muutunud võrreldes selle tahtega, kuidas eelnõu on läinud teisele lugemisele, kuid kodukorraseadus ei võimalda, vastupidiselt riigieelarve menetlemisele, muudatusi teha kolmandal lugemisel. Seda arvestades võtan valitsuse nimel isikuandmete kaitse seaduse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi. 

Mis saab edasi? Euroopa isikuandmete kaitse määrus kehtib, määrusest tulenevate erisustega kehtib ka senine isikuandmete kaitse seadus. Ma kavatsen homme esitada valitsusele Riigikogule arutamiseks ja otsustamiseks isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, milles kõnealust sätet ei ole, küll sisalduvad seal need muud sätted, mida põhiseaduskomisjoni menetluses on asjalikus koostöös tehtud eelnõu muutmiseks, ning loodan asjalikule koostööle nii Riigikogu kui huvirühmadega, nagu see seni kulgenud on. Aitäh rahvaesindusele!"