Google ja Facebook on kaks USA kõige väärtuslikumat ettevõtet ja suurema osa oma kasumist teenivad nad reklaamimüügiga, kirjutab Motherboard. Põhjus, miks neile kahele Ränioru gigandile kuulub kaks kolmandikku Ühendriikide reklaamitulust, seisneb röögatus koguses nende klientide andmetes, mida saab kasutada suunatud reklaamiks. Klientide andmeid pole võimatu kuritarvitada, nagu näitas hiljutine Cambridge Analytica skandaal. Aga isegi see 87 miljoni ameeriklase teabe väärkasutus andis Facebooki turuväärtusele vaid väikse löögi.
Kui need ettevõtted teenivad meie andmete pealt üüratuid summasid ja ei suuda neid isegi turvaliselt hoida, siis kas me ise ka ei peaks saama pirukast väikest tükikest? 26-aastane londonlane Oli Frost arvab igatahes nii ja just seepärast pani ta eelmisel nädalal oma Facebooki andmed eBay’sse müüki.
„Eelmisel nädalal laekus ettevõtetelt tonnide kaupa GDPRi teemalisi kirju, milles öeldi, kui väärtuslikud ja tähtsad mu andmed neile on,“ märkis Frost. „Sain aru, et olen ammust aega oma andmeid tasuta jaganud ja otsustasin, et on aeg raha sisse kasseerida.“
Frost määras oma andmete alghinnaks 99 penni. Andmed pani ta kokku Facebooki tööriista abil, mis võimaldab igaühel laadida alla kogu oma sotsiaalmeedia tegemiste infopaketi. Mehe enda sõnul sisaldab tema pakett „iga laiki, postitust ja totakat postitust, mis ma olen teinud 16. eluaastast alates“ ja lisaks fotosid isegi aegadest, mil tal oli tukk ja ta kuulas Billy Talentit. Lisaks veel omajagu andmeid: näiteks ülemuse nimi, perekonna elukoht ja see, kelle poolt mees valimistel hääletab. Ja näiteks info talle saadetud peokutsete („Kõigi kolme,“ täpsustas Frost) kohta.
Internetijokkerite seas pole Frosti nimi tundmatu. Näiteks mõtles tema välja Lifefakeri (tõlkes: eluvõltsija), mis aitab igaühe elul sotsiaalmeedias ideaalne välja näha. Ka on Oli Frost Flopstarteri idee autor. See on ühisrahastusplatvorm halbadele ideedele.
Oma andmete väärkasutamise pärast mees ei muretse. Siiski märkis ta, et kõrgeima pakkumise tegija ei saa õigust varastada tema andmeid ja avada orjatööd kasutavat ettevõtet. Sealjuures märkis ta Motherboard’ile, et tal ei ole mõelnud võimaliku väljapressimise peale seoses oma andmete müügiga.
„Mul on teooria, et kõik kõrgeimad pakkujad on tegelikult mu ema, kes tahab mulle elus õppetundi anda,“ sõnas ta.
Eilse seisuga oli Frosti oksjonile reageerinud 43 inimest ja kõrgeim pakkumine oli 300 naela ehk ca 343 eurot. Mehe teatel kavatseb ta oksjonilt teenitud raha annetada Electronic Frontier Foundation’ile – see on tuntud mittetulundusorganisatsioon, mis võitleb digiõiguste ja internetiprivaatsuse eest.
Kas suurima pakkumise tegija ikka hea tehingu teeb, on sama hea küsimus. Frosti enda sõnul pole tal õrna aimugi, kui palju andmed üldse väärt võiksid olla.
„Proovisin seda internetist uurida, aga kõik artiklid olid liiga pikad,“ kurtis ta. „Seepärast otsustasingi niimoodi netis välja selgitada.“
Oksjon pidanuks olema avatud kuni pühapäevani, aga kolmapäeva keskpäeva paiku näib see olevat eBay’st maha võetud. Kas sekkus näiteks tegevust ebaeetiliseks pidav oksjoniteenuse pakkuja või läks käiku järgnev stsenaarium: Frost pakkus välja ka võimaluse teha andmete müügiks pakkumine talle privaatselt.
Kommentaarid (0)