ARVUSTUS | „Detroit: Become Human“ küsib, kas inimõigused kehtivad ka robotitele
Aasta on 2038 ning maailm on jõudnud ajajärku, mis kubiseb tehisintellektidest – tekib küsimus, et kui meil on tulevikus nii palju robotabilisi, siis kuhu kõik inimesed mahuvad? Androidid, keda kujutatakse teoses näiteks koduabiliste või lihttöölistena, hakkavad tasapisi aru saama, et neid rusuv orjus peab lõppema. Ka neil on tunded ja õigused ning muutuste aeg on käes.
Mängu jooksul on juhitavad kolm erinevat tegelast, kellest igaüks on omamoodi isiksus ning neil kõigil on oma lugu. Kara on teose kõige õrnem pool ja seda põhjusega. Ühel hetkel avastab ta endas emainstinkti ning pole palju vaja, et oma senine elu pea peale pöörata. Marcus on nn. põhimuskel ja ilmselt suurima muutuse läbi tegev android. Tema kohta kehtib vanasõna: „Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama”. Umbes nagu keskmine Eesti mees. Connor on kolmikust kindlasti kõige värvikam karakter, eriti just sõnakasutuse suhtes. Samuti tõestab ta, et tulemusi ei saavutata alati ainult heaga.
Kommentaarid (0)