Putini uus supermänguasi (27)

Ja nii sõitiski Putin 7. mail Kremlis mõnisada meetrit mustas tohutus kroomitud radiaatorikattega autos, mille nimeks sai Aurus Senat. Võimalik muidugi, et uue 6,8 meetri pikkuse masina vimkasid kartes jäeti prsesidendi neljandal ametisseastumisel ära tavapärane pikem ringsõit Moskva peal. Kuigi ajakirjanduse andmeil oli Putin proovisõitu teinud ja sellega igati rahule jäänud.

Ülesanne uus esindusauto (õigemini peale limusiini ka alusvankril maastur, sedaan ja mahtuniversaal) luua sai Venemaal auto- ja mootoriasjandusega tegelev instituut, mida tuntakse kui NAMI, juba 2012. aastal. Projekti „Kortež“ tabasid ebaõnnestumisedki, kuid nüüd on lõpuks tosin autot Kremli garaažile üle antud. See läks dollaritesse ümberarvutatult maksma 197 miljonit.

Muidugi on vale öelda, et nüüd on Putinil Mercedese asemel tõeline Vene autonduse tippsaavutus istumise all. See pole nii. Põhjalikumad andmed pole veel teada, osa on juba auto otstarbest tingituna salajased, kuid on teada, et Aurus Senati taga on 130 firma toodang. Peaaegu pooled neist pole Vene päritolu. Näiteks uste käepidemed ja lukustussüstem on Hiinast. Võib-olla telliti need seetõttu, et kunagi, kui Putinile esitleti Vene autotööstuse toodangut, ei pääsenud ta sõidukisse. Ukselink tuli lihtsalt küljest ära.

 Mootoriks on Porsche vanal tootel tuginev 4,4liitrine V8, mis veab kõiki rattaid. Venekeelse Wikipedia andmeil on selle võimsus 650 hobujõudu, mis jääb siiski kuus ja pool tonni kaaluva soomustatud sõidukile pisut väheks. NAMI näitas 2016. aastal autonäitusel alumiiniumist 12silindrilist, mis peaks välja andma 850 hobujõudu, ja Vene ajakirjanduse andmeil võib see Putini autol kui ainueksemplaril ka olla. Küll aga tuleb veel mootorit täiustada. Venemaal tehtud automaatkäigukast on üheksakäiguline. Konstruktorid kinnitavad, et autol on kõik, mis vaja, olemas, kaasa arvatud automaatpidurdus- ja kokkupõrke vältimissüsteemid. Püsikiiruse hoidjast rääkimata. Kuivõrd selle loomisel osales ka Bosch, siis arvatakse, et kogu elektroonika on pärit sellest firmast. Ajakirjanduse andmeil on Aurused hübriidautod ja võimalik, et tulevikus tehakse neist ka elektrimootoriga variante.

Muidugi ei hakka kõik Kortež-klassi autod olema nii võimsad nagu presidendi oma, millel on ainulaadsed elemendid. Odavamatel neljasilindrilistel on tagataskus vaid 250 hobujõudu. Kui NAMI on lõpuks kõikide täienduste ja parandustega ühele poole saanud, siis loodetakse tootmisega alustada firma Sollersi Uljanovski tehases. Umbes 200–300 sõidukit aastas, ja hind jääb 100 000–120 000 euro kanti. Läbirääkimised samal alusel tugineva väikebussi tegemiseks alles kestavad.

Aurus on liitnimi: aurum ehk kuld ja russia ehk Venemaa. Tüübinimed on valitud Kremli tornide järgi: Senat, Arsenal ja Komendant. Autode kohta pole veel lähemaid andmeid avalikustatud.

Millega Vene riigijuhid varem sõitsid

Lenini käsutuses olid kunagse imperaatorliku garaaži parimad autod, kuigi esimene neist – Turcat-Mery – varastati Smolnõist. Ta käis talviti oma Gorki suvilas Rolls-Royce'iga: esimesed rattad suuskadel, taga roomikud.

Stalinil oli algul lahtine 12silindriline Packard Twin Six, siis president Roosevelti kingitud soomustatud Packard Twelve ja alles pärast sõda omamaised ZIS-110 ja 115. Hruštšovi sõitis ZIL-111ga, ja seda mitmes versioonis. Ta lasi pärast Ühendriikides käiku endale kopeerida Lincoln Continentali (ZIS-111G), millega sõitis Kennedy.

Brežnevile kinkisid aga välismaised riigijuhid terve hulga autosid – alates Rolls-Royce'idest ja lõpetades Cadillacidega, millega ta sõidutas Nixonit ja Kissingeri. Seejuures oli ta ise rooli taga.

Lühikest aega valitsenud Andropovi ja Tšernenko limusiinid olid seevastu nime vahetanud ZILi eri variandid, nagu Gorbatšovil ja algul ka Jeltsinil, kuni viimane valis välja soomustatud Mercedes-Benzi S 600 Pullman-Limousine Guardi. Seda kasutas esimesel ametiajal Putingi, kes vahetas need hiljem järjest uuemate vastu. Viimane Mercedes W221 oli kasutusel 7. maini ja tõenäoliselt veel mõnda aega edasigi, kuni Aurus Senat on põhjalikumalt sisse sõidetud.