Jalgrattal seiklev Risto PriiFoto: Mari Luud
Reisimine
24. aprill 2018, 12:51

Jalgrattarändur Risto Prii: enamasti ööbin telgis, kuid kahel korral olen maganud ka politseijaoskonnas (3)

„Praeguseks olen teel olnud 5 kuud ning sõitnud umbes 10 400 kilomeetrit,“ räägib Risto Prii (33) – mees, kes otsustas Kambodžas seljakotiga rännates, et ostab ratta ning sõidab edasi kondimootori abil. „Olen teinud kaks avariid. Esimene juhtus Tais enne Pattayat – ainult üks auto oli ja ma siiamaani ei tea, mis täpselt juhtus, aga kuidagi läks mul korraks tasakaal ära ja sõitsin sellele autole sisse,“ meenutab Risto üht õnnetut seika.

„Praeguseks olen teel olnud 5 kuud ning sõitnud umbes 10 400 kilomeetrit,“ räägib Risto Prii (33) – mees, kes otsustas Malaisias seljakotiga rännates, et ostab ratta ning sõidab edasi kondimootori abil. „Olen teinud kaks avariid. Esimene juhtus Tais enne Pattayat – ainult üks auto oli ja ma siiamaani ei tea, mis täpselt juhtus, aga kuidagi läks mul korraks tasakaal ära ja sõitsin sellele autole sisse,“ meenutab Risto üht õnnetut seika.

Õhtuleht kohtus rattaga rändava Ristoga Austraalia linnakeses Port Augustas, kust mees ühe oma järjekordse rännaku jooksul läbi sõitis ja väikese peatuse tegi. 

Kuidas sul tuli üldse idee rattaga rändama minna?

Ma läksin tegelikult Malaisiasse puhkusele. Pidime sõbraga erinevates riikides, seljakotid seljas, reisima. Liikusimegi Malaisiast Vietnami ja sealt Kambodžasse, kus tuli idee ratas osta.

Puhkusereisi ajal tulid mõttele, et ostad ratta?

Jah! Tegelikult sõitsin eelmise aasta alguses rattaga Kanaari saartelt Eestisse ja ilmselt sealt jäi mingi pisik külge. Eks alati oli väike mõte, et tahaks Aasias ka sõita, aga puhkusereisi alguses polnud see plaanis.

Alguses lendas sõber mõnda kohta ja ootas, kuni ma rattaga sinna jõudsin, aga lõpuks läks ta koju ära. Tegelikult oli mul kodus ratas olemas, aga uurisin välja, et selle saatmine maksab 300 dollarit (ligi 250 eurot - toim.) ehk umbes sama palju kui kohapealt uue ostmine.

Mis su plaan täpsemalt on – kas sõidad lihtsalt mingi osa maailmast läbi või tahad maakerale ringi peale teha?

Praeguseks olen teel olnud 5 kuud ning sõitnud umbes 10 400 km. Marsruut oli Kambodža-Tai-Malaisia-Singapur-Indoneesia. Indoneesiast lendasin Lääne-Austraaliasse Perthi. Ega ma ei teadnud, et ma Austraaliasse välja jõuan. Alguses oli ikka päris hirmus, kui Aasiasse üksi jäin ja sõbrale “hüvasti” ütlesin. Ei teadnud ju, mida oodata aga läks paremini, kui lootsin.

Nüüdseks olen olnud Austraalias 2 kuud, sõitnud siin umbes 3300 km, millest 1200 km oli kõrb ehk täielik tühjus. Turistiviisa kehtib tegelikult 3 kuud ning siis peab riigist väljas käima. Püüan selle kuuga Sydneysse välja jõuda, aga edasi ei tea täpselt, mida teen. Kõige loogilisem ja mõistlikum on viisat mitte pikendada, kuid vahepeal mõtlesin, et võiks minna korraks Uus-Meremaale, tulla tagasi ning sõita päris Põhja-Austraaliasse välja aga see läheks päris kulukaks. Parim plaan oleks vist minna Kanadasse, kus hakkab suvi. 

Ehk – mul pole kindlat plaani ja arvan, et ega vastu tahtmist pole ka mõtet vändata. Kui ühel hetkel on kõrini, lendan Euroopasse tagasi. See on hea, et valik on alati olemas.

Hetkel on veel väga põnev! Jõuludeks jõudsin Singapuri, aastavahetuseks Indoneesiasse ja sünnipäeva pidasin Lääne-Austraalias Esperance'is.

Kas mingeid vargusi või õnnetusi on sul juhtunud teel olles?

Tais enne Pattayat tegin oma esimese avarii. Saad aru, suur tee oli! Ainult üks auto oli ja ma siiamaani ei tea, mis täpselt juhtus, aga kuidagi läks mul korraks tasakaal ära ja sõitsin sellele autole sisse. Päris korralikud haavad sain. Naljakas oli see, et seal lähedal oli bensiinijaam, kust tuli kohale terve brigaad naisi: kõigepealt mind toideti, siis anti esmaabi, pandi sidemed peale ja saadeti uuesti teele. Need vigastused paranesid päris kaua, ujuda ei saanud ma kuu aega ja jalg läks veel kaks korda hiljem põletikku ja pidin arsti juures käima.

Üks avarii oli veel ja see juhtus Indoneesias: tee peal oli piklik pragu, kuhu esiratas kinni jäi. Lendasin kuidagi saltoga ja selg ees üle ratta asfaldile. Rattakotid läksid katki, käe peale sain uued armid, õlg oli muljutud, jalal haavad. Õnneks mitte midagi sügavat.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99