Inimesed

Artikkel on ilmunud Nipiraamatus augustis 2017. 

Laine Randjärv: „Kui praegune töö otsa saaks, elataks end käsitööga ära küll!“ 

Tuuli Mäemat, 30. november 2019 17:32
EDUKAS MITMEL ALAL: Laine Randjärv ei ole mitte ainult edukas poliitik ja muusikapedagoog, vaid ka osav käsitööline. „Käsitöö on minuga väga kaua kaasas käinud ja elu lahutamatuks osaks muutunud,“ tunnistab naine.Foto: Laura Strandberg
Laine Randjärv armastab igasugust näputööd, eriti südamelähedane on talle kudumine. „Kui ühel hetkel peaks töö otsa saama, elataks end käsitööga ära küll,“ usub naine.

Poliitik ja muusikapedagoog Laine Randjärv (55) armus käsitöösse juba noores eas ega kujutaks elu näputööta ettegi. „Käsitööd tehes meel puhkab, aga käed käivad,“ ütleb naine, kel on parasjagu pooleli tütrele kampsuni kudumine. „Tütrele kududes panen esemesse oma soojad tunded, ema ja tütre vahelise sideme, head mõtted ja soovid. Lapselastele sokke kududes aga soovin, et nende jalad püsiksid soojas,“ ütleb Laine säravi silmi ja avala naeratuse saatel. Ta usub, et tänu käsitööle saame edasi kanda ka oma rahvuslikku pärandit.

Oskused Aafrikast
Laine õppis kudumist lapsena oma emalt. Üllatuslikult võttis ta vardad
tõsiselt kätte mitte Eestis, vaid hoopis Alžeerias, kuhu Laine isa tööle suunati ning tüdruk 11aastaselt vanematega kaasa sõitis. „Aasta oli siis 1975!“ ütleb ta. „Tol ajal oli Eestis maavillast lõnga kudumiseks küll, kuid nii põnevat ja erilist kui Aafrikas, meil polnud.“ Oma esimesed sammud käsitöö vallas tegi Laine prantsuskeelsete näputööajakirjadega. „Võtsin moelehe ette, kõrvale ka entsüklopeedia ja hakkasin katsetama. Kuna kõik mustrid oli kujutatud tingmärkides, püüdsin lühendid selgitustega kokku panna,“ meenutab naine keerukat, aga põnevat algust. „Harjutasin esmalt proovilappide peal. Tegin hästi aeglaselt ja kannatlikult, kuni välja tuli. Minu isa töötas võõrsil Blidase instituudis õppejõuna. Kui seal õppejõudude naiste käsitöödest väljapanek korraldati, esitasin ka mina oma tööd näitusele,“ meenutab poliitik uhkusega. Esimene suurem asi, mis valmis sai, oli kollastes ja sinistes toonides vest, mille esiosal ilutses suur palmik.

Last ei tohiks sundida
„Alguses järgisin moeajakirju, kuna ei osanud veel ise vahvaid ideid kudumiseks välja mõelda. Vahel käisin ka näitustel ja kui midagi põnevat silma jäi, küsisin, kuidas seda teha. Ema võttis Aafrikast ka palju prantsuskeelseid ajakirju kaasa, mõni on mul siiani alles,“ räägib Laine. Ajal, mil tema kaks tütart sündisid, polnud poest suurt midagi saada, ka lasteriideid mitte. Nõnda kuduski naine ise lastele sipupükse, kombinesoone, tekke, mütse jm. Kui sobivat lõnga
polnud, harutas ta mõne vana kampsuni üles. Laine on nii heegeldanud, tikkinud, pilutanud kui ka õmmelnud. Kõige rohkem armastab ta siiski kududa. „Õmblemise jaoks pole mul piisavalt püsivust,“ muigab ta.

Samal teemal

02.06.2020
Laine Randjärv loobub doktoritöö kaitsmisest: „See on keeruline bürokraatia.“
28.00.2020
Laine Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna
11.00.2020
Käsitööusku Harriet Toompere: „Vanaema ütles ikka, et töö peab olema korralik! Kui ei ole, siis haruta üles ja alusta uuesti!“
03.11.2019
Laine Randjärv astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi