Autosõidu ABC: mida teha, kui satud autorattaga tabama löökauku? (2)

Peamine põhjus, miks teed lagunevad ja iga natukese aja tagant võib ka linnatänavatel kohata mõnd suuremat löökauku, on naastrehvid. Alles seejärel võib süüdlasena nimetada Eesti heitlikku ilma, kus temperatuuride kiire vaheldumine tekitab teekattesse pingeid, mis omakorda võivad kasvada pragudeks ja aukudeks.

Hooga löökauku sõitmine ei tähenda head ei autojuhile ega sõidukile: juht võib kehvemal korral saada kaelalahase või kaotada hambaproteesid, auto aga nii kõvasti viga saada, et teekonna lõpp on romulas.

Kümnete tuhandete eest kahju

Meie kliimas on löökaugud autojuhtidele ja autosid kindlustanud ettevõtetele tõsiseks peavaluks, sest igal aastal toovad need kümnete tuhandete eurode eest kahjusid.

Enamikel juhtudel on tegemist rehvide või velgede purunemisega, suurema kiiruse või ohtlikuma augu puhul võivad aga lisaks veermikule saada kahjustusi ka muud sõiduki keredetailid.

Näiteks registreeris ainuüksi Seesam kindlustus 2017. aastal 66 löökaugust läbisõitmise tagajärjel tekkinud kahjujuhtumit. Keskmiselt oli ühe sellise kahjusumma suuruseks 747 eurot, suurim väljamakse summa küündis aga 3900 euroni.

Kindlustajate sõnul on löökaukude kõrghetk just kevadel, mil lumi on sulanud ja usinad teetöölised pole veel jõudnud teid parandama hakata.

Milliseid löökauguhoiatusi tasub tähele panna, kas või kuidas pidurdada, miks peaks auku läbides kutsuma politsei, millistele auto detailidele peaks tähelepanu pöörama ja kuidas aitab kindlustus, loe edasi Acceleristast.