REINSALU: isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärk on eraellu sekkumist vähendada (5)

„Hea näide on hiljutine juhtum, kus Facebook edastas Cambridge Analyticale kolmandate isikute andmeid ilma nende nõusolekuta. Uues isikuandmete kaitse üldmääruses on inimese õigused tugevamad, inimene saab igal ajal nõuda väljavõtet oma andmete kasutamisest, sealhulgas saab nõuda infot selle kohta, kellele on andmeid edastatud ja mis eesmärgil,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Üks väga lähedalt inimesi puudutav üldmääruse muudatus on ka õigus olla unustatud – edaspidi võib isik nõuda oma andmete kustutamist, kui ei soovi lasta enam oma andmeid näiteks Google’il või telefonisideoperaatoril töödelda.

"Ilma andmete vaba liikumiseta ei toimiks piiriülene majandus nii, nagu sellega täna harjunud oleme ja seetõttu on üldmääruse teine peamine eesmärk ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitse korrad ja elavdada Euroopa digitaalmajandust,“ ütles justiitsminister Reinsalu.

Lapse isikuandmete töötlemine

25. mail rakenduva üldmääruse järgi on lapse isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste pakkumisel seaduslik üksnes juhul, kui laps on vähemalt 13aastane.

„Senises seaduses vanusepiiri määratud ei olnud. Kindel on see, et laste isikuandmed väärivad erilist kaitset, kuna lapsed ei pruugi olla teadlikud ohtudest ja tagajärgedest, samuti oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega,“ selgitas Reinsalu.

Eriline kaitse rakendub eelkõige laste isikuandmete kasutamisel turunduse eesmärgil või isiku kasutajaprofiili loomiseks, samuti laste isikuandmete kogumisel otse lastele pakutavate teenuste kasutamise puhul.

Laste isikuandmete töötlemisel peab kogu teave olema selges ja lihtsas keeles, mis on lapsele kergesti arusaadav, samamoodi tuleb ka lapsega suhelda.

Isikuandmed ajakirjanduses

Isikuandmete ajakirjanduslikku töötlemist eelnõu võrreldes senisega ei muuda – isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on olemas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

„Riigil lasub üldiselt kohustus ajakirjandusvabadusse mitte sekkuda. Seetõttu on ajakirjandusvabadus piiratud teiste õigustega – eraelu kaitsega, solvamise ja laimamise keeluga, valeandmete edastamise ja rassiviha õhutamise keeluga, samuti alaealiste ohustamise keeluga jne. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada inimese õigusi ja ajakirjanduses avaldatu peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele demokraatlikus ühiskonnas,“ selgitas justiitsminister Reinsalu.

Isikuandmete kaitse üldmäärus reguleerib ka isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringutes ja riiklikus statistikas, samuti akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarvis jm juhtudel.

Eraldi tähelepanu pöörab üldmäärus õiguskaitseorganite poolt isikuandmete töötlemisele süütegude tõkestamisel, avastamisel, menetlemisel ja karistuse täideviimisel. Ka õiguskaitseasutustele luuakse kohustus määrata andmekaitsespetsialist.