Foto: Accelerista
Tehnika
28. märts 2018, 09:28

PIKK PROOVISÕIT | Jaguar E-Pace: state-of-the-art* olmeauto

Jaguari ajalugu on kirju. Mootorratta külgkorvide tootjast autotootjaks sirgunud bränd on jäänud püsima nii British Leylandi, Fordi, Land Roveri kui nüüd ka Tata omanduses. Seda, kuidas läheb E-Pace kompaktmaasturil, peab näitama aeg. Lootused, mida sellele autole pannakse, on suured.

Esialgu on raske öelda, kas ja kui palju on Jaguari brändingus lihtsalt marketingiosakonna poolt toodetud jurri ning veelgi raskem on autohuvilisel leida tasakaalu peas pesitseva klassikalise luksusauto Jaguari kuvandi ning tänapäeval müügisaalis vastuvaatava disainiime vahel.

Selge on aga see, et mingi teistsugune nimbus on Jaguaril alati olnud ja on ka praegu. See ei kadunud isegi siis, kui Jaguari uksi tuli avada Ford Mondeo linkidest ning kiirust vaadata Focuse spidomeetrilt.

Arvan, et kuulsas telesaates nimetaks rahvas jaguariliseks hoopis punnitavaid diivanilaadseid nahkistmeid, ülevoolavat luksust, arusaamatut ergonoomikat, imelikku puiduga ehitud armatuurlauda.

Ning kahjuks ka niguravõitu kvaliteeti, sest erinevate omanike all ringi tuuseldatud margil pole sellega eelnevatel aegadel kuigi hästi olnud.

Tõsi küll, Jaguar ei eristunud sellega kuidagi kaasmaalastest – kui ma kümmekond aastat tagasi Austin Allegroga Inglismaalt 2000 miili Tallinnasse sõitsin, siis tehti kohalikus meedias uudis, et ilmselt on tegemist kõige pikema distantsiga, mille üks Briti auto korraga ilma rikki minemata läbinud on. See selleks, sest tegelikult oli teekonna jooksul ka kaks riket.

Enne kaasaega jõudmist on oluline peatuda korraks ka sportlikkusel. Jaguar on kõvasti mootorispordiga flirtinud ning varasemas ajaloos on autodele peale surutud kõiksugu „sportivnõi” mootoreid. Kuid see flirt on tootnud tulu ja kujunenud mingisuguseks suhtelaadseks tooteks, mida võib nimetada lubaduseks olla sportlik.

Autodisaini eestkõneleja

Jaguar on pea alati olnud nii objektiivselt kui subjektiivselt ilusamapoolne ja väljapeetud stiiliga, omade nüansside ja eripäradega. Ilmselt iga autohuviline teab ja vähemalt sisimas fännab Jaguar E-type’i ning XK8 (R) voolavaid jooni ning pikki kapotte või teab Jaguari sedaankere madalat pagasiluuki.

Ilu osas ei ole erand ka uus Jaguar E-pace, mis peaks esindama kõiges justnimelt seda Jaguari tänast ideoloogiat – „state-of-the-art engineering.” Ilu on küll vaataja silmades, aga kui võrrelda võrreldavaid ehk siis teisi linnamaastureid, ei ole Jaguarile tõepoolest välimuses palju kõrvale panna.

Jaguari disainiimesid toodab mees nimega Ian Callum. Enne Jaguari disainimise üle võtmist sajandivahetuse paiku disainis ta näiteks Aston Martini kurikuulsa DB9.

Ian Callum ise on öelnud Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ta ei mõista paljude autotootjate „vihast disaini,” mis rõhub massiivsele, nurgelisele, kurja välimusega tootele. „Aga kas tõesti on keegi, kes tahaks istuda vihase väljanägemisega autosse?” küsib Callum retooriliselt.

Samuti ei taha tema arvates keegi sõita suvaliselt kujustatud autoga, aga „vihase” stiili kõrval teine levinum on ümarakõlaline „moodne”, mis tihtipeale tähendab, et autotootjal puudub üldse arusaam, mis suunas minna.

Ian Callum ütles eelviidatud intervjuus, et autotootja peab olema autodisainis trendilooja. Jaguaris on selles osas hoitud selget joont, et nende mudelid oleksid äratuntavad. Ka võhikul peab olema võimalik auto esiosa järgi öelda, et tegemist on brittide kuulsa automargiga.

Ja tervikuna peab Callumi sõnul autos olema mingi läbiv joon, mis seob kõik ühtseks tervikuks ning ütleb, et tegu on just selle margiga. „Ei ole mõtet korrutada, et me disainime erilisi autosid. Autodisain selleks ongi, et luua eristuvaid sõidukeid.”

Ja täpselt seda on ka Jaguar E-Pace. Kompaktmaastur, mis eristub massist. Väga paljude pisikeste eriliste nüanssidega. Mis omakorda paneb autole järele vaatama pikemalt kui viisakas oleks.

Kes või mis on Jaguar, miks on selles Tallinna tänavatel sama halb olla kui Dacias, kas ja miks on autol 21-tollised rehviribakesega veljed, mida arvata sõiduomadustest, abisüsteemidest ja hinnast ning mida see state-of-the-art ehk „kõrgeim tase toote arengus“ endast kujutab, loe edasi Acceleristast.