PÕNEV AUTOAJALUGU: 60 aastat universaalkerega autosid Venemaal. II osa

Möödunud sajandi seitsmekümnendatel algas nõukogudemaal praktiliste autode buum. Kui senini kasutati ruumikaid autosid peamiselt riigiasutustes, olgu siis kiirabiautode, kaubikute või ka alarmsõidukitena, siis tootmismahtude kasvades hakkasid universaalkerega sõiduautod jõudma ka tavakasutusse.

VAZ-2102 Žiguli

Togliati tehases Fiat 124 Familiare põhjal toodetud sõiduk toodeti ja viimistleti sama skeemi kohaselt nagu „saja kahekümne neljandast“ vermitud VAZ 2101 ehk „kopikas“.

1970-ndatel lakkasid universaalid olemast vaid riikliku ettemääratusega sõidukid, seetõttu käivitus nüüd juba hoopis suurema mahuga tootmine. Ajavahemikul 1971 – 1986 müüdi enam kui 650 000 universaali VAZ-2102! Aastal 2022 võiks see mudel tähistada oma 60ndat sünnipäeva!

Universaalkerega Žiguli suureks eeliseks oli võimalus lükata tagumine iste ette alla ning põrandani ulatuv pagasiluuk. Viimane tegi võimalikuks esemete hõlpsa peale ja maha laadimise.

Auto oli mõeldud praktiliseks kasutamiseks, tagavedrud ja amortisaatorid olid „null ühega” võrreldes jäigemad ning lisalaadungit sai kahe sõitja korral panna autosse 250 kg.

Antud mudelil oli mitmeid variatsioone erinevate jõuallikatega, kabiini sisustuse ja ka rooliasetusega – VAZ 2102 oli edukas ekspordiartikkel.

Alguses oli universaalil kasutuses sama 1,2-liitrise silindrimahuga ja kuni 58 hobujõulise võimsusega bensiinimootor, mis „kopikal”, siis aga hakati nõudma võimsamat jõuallikat.

Ekspordiks mõeldud mudelil 21021 oli 1,3-liitrine mootor ja mudel 21023 oli varustatud 1,5-liitrise ja 77 hobujõudu arendava „null kolme“ mootoriga, mida peeti omal ajal parimaks. „Null kahe” tootmine lõpetati aastal 1988.

Põhjalikku ülevaadet teistest 1970ndate nõukogude universaalidest GAZ 24-02 Volgast ja Moskvitš 2136/2137-st loe edasi Acceleristast.