Kõrvalised tegevused roolis: autodes istub palju tõsiusklikke, kes peavad end üliinimesteks! (1)

5. aprillil toimub järjekordne mobiilivaba päev, mil autojuhte kutsutakse üles loobuma sõidu ajal nutiseadme kasutamisest. Ehkki teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda rööprähelda ja samal ajal sõita ning süüa või sõnumeid saata, tunnistab 72% Eesti juhtidest, et on roolis nutiseadet kasutanud.

Kas telefon kõrva ääres on ohtlik?

Just see statistika pani lugejad sotsiaalmeedias elavalt arutlema, kui suur ikkagi on tegelik roolimobiilikute, -söödikute, -sahmijate protsent Eesti liikluses.

Üks kommentaator küsis otsekoheselt, mida teevad roolis ülejäänud 28% juhtidest? „Kas valetavad või ei mäleta või tõesti hoiavad kahe käega roolist, nina vastu klaasi?” vaimutses ta.

Ka oldi kommentaarides üksmeelel, et telefoni kõrva ääres hoides autos kõnelemine on ohutum kui näiteks infolusti menüüde lappamine või sõnumite saatmine.

Teadlased jäävad eri arvamusele: ka telefoniga kõneledes hajub juhi tähelepanu ning pole oluline, kas kõne tehakse vabakäe seadet kasutades või seadet käes hoides. Sõnumit saates aga on juhi pilk teelt eemal vähemalt viis sekundit. Selle ajaga läbib auto maanteekiirusel 90 km/h 125 meetrit.

Et vaidlus ilmaasjata õhku soojaks ei kütaks, aitab Sirle Loigo roolimobiilikute ja sõidu ajal sahmijate hingeelu lahata. Ühtlasi selgitab ta, kas üldse saab teha vahet telefon kõrva ääres rääkimisel ja vabakäe seadet kasutades lobisemisel?

Ohutut sahmimist roolis pole olemas!

Sirle Loigo, kui reastada roolis kõrvalised tegevused ohutuse järgi, siis kas kõige ohutumaks saab pidada telefoni kõrva ääres hoidmist ja kõnelemist nagu arvavad kommentaatorid?

Ei saa kuidagi väita et üks tegevus oleks teisest ohutum. Jah, telefoniga rääkides on küll pilk teel, aga mõte on ikka mujal.

Seega isegi siis, kui ohtlikku olukorda märgatakse, kulub veel aega, enne kui aju juhtunu registreerib ja inimene reageerib.

Meie teedel on inimesed surma saanud, sest juht otsustas tulesid reguleerida, akent puhastada või telefoni näppida. Kõik need tegevused on ühtemoodi ohtlikud.

Sõiduki infolusti menüüdes surfamine on ka saatanast, ometi seadus ei keela sõidu ajal kasutamast käed-vabad süsteemi ning raadiokanaleid vahetamast. Kuidas oleks õige sõidu ajal käituda, mida kasutada, kas üldse kasutada?

Käed vabad süsteemi võib tõesti kasutada, kuid tuleb arvestada, et ka süvenemist vajav vestlus võib juhi tähelepanu hajutada. Süvenenult vesteldes ei pruugigi märgata, kui oled Tallinnast juba Paidesse jõudnud.

Pole mõtet eraldi loetleda, mis tegevused on roolis ohtlikud. Ei ole vahet, milline kõrvaline tegevus on – kui juht ei jälgi liikluses toimuvat, siis suureneb tõenäosus õnnetusse sattuda või see põhjustada.

Millised tegevused on kõige ohtlikumad, millega vahelejääjad end vabandavad, kui tihti roolimobiilikuid ja huulevärvijaid rajalt maha võetakse ning millise trahvi kõrvalise tegevuse eest võib saada, loe edasi Acceleristast.