ÕIGUS OLLA UNUSTATUD: kui palju nõutakse Google’ilt enda otsingumootorist kustutamist?

Eesti kohta on Äripäev 2015. aastal kirjutanud, et siin õigus olla unustatud ei toimi, kuna otsingumootorid saavad kustutamistaotlusi ignoreerida ja riik ei saa neid korrale kutsuda. Andmekaitse inspektsiooni tollase tõlgenduse kohaselt ei saa Google’ile ELi õigust rakendada, kuna firmal puudub Eestis esindus.

Aga väga palju ei lähe taotlused oma teismepõlve natsikommentaaride või paljastavate piltide otsingust kustutamiseks ka mujal. Gizmodo teatel avaldas Google äsja oma uuendatud versiooni iga-aastasest Transparency Report’ist ehk läbipaistvusraportist. Sellest selgub, et aastatel 2014-2017 tehti otimootorile andmete kustutamiseks umbkaudu 2,4 miljonit taotlust. Ent taotlustest rahuldati vaid 43%.

Umbes kolmandik kustutamistaotlustest käis näiteks sotsiaalmeedia ajaloo või linkide kohta otsingumootoris. Ligi 20% inimestest tahtis, et kustutataks nende juriidilist ajalugu – näiteks äramärkimist kuriteoraportites või valitsuse lehekülgedel.

Suurema osa kustutamistaotlustest esitasid eraisikud ja märkimisväärselt palju nõudsid sealjuures enda unustamist kuulsused ja poliitikud. Enam kui pooled taotlused laekusid Google’ile Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.

Raporti täisversiooniga on võimalik tutvuda Google’i blogis.