Kui pean bussiga reisima ja seal lapsed on, panen oma nööpkõrvaklapid pähe ja mul on rahulik olla. Kuid olen sõitnud Tallinn-Tartu bussis, kus kogu see 2,5 tundi bussi mõlemas otsas 2 last karjusid. Bussist väljudes oli mul peavalu.
Saage aru ,et teie lapsed ei vaimusta ega huvita mitte kedagi peale teie endi ja tundub ,et sedagi mitte alati.Vanemate egoism ja laste kasvatamatus tundub olevat tänapäeva trend.
kunagi 50-60-ndatel olid milgi vel rongides eraldi lastevagunid. Kus resisid lastega vanemad. Harilikult oli seal ka vabam. lahedam ning rohkem ruumi. Nii et mõnigi lasteta papi või mammi üritas sõidu ajal tuubil täis tavavagi´unist sinna üle kolida. Ja regilaarselt käiv piletikontroll neid õigesse, piletijärgsesse vagunisse tagasi saata.
Tgl on ikka lahendust küll- eelkõige väikelapsega, st kuni aastasega ei lennuta ükski normaalne lapsevanem ringi, kui just ei pea arstile( lapse pärast) minema kuhugi teise riiki...Ja lastele peakski olema eraldi klass nagu äriklassi piletid ja eraldi ruum, kus lapsega olemine mugavama ja pilet ka kallim, mis abs normaalne, kui tahetakse lapsega reisida, aga mitte rikkuda teiste inimeste olemist!
Lapsed on elu osa. Kellel on suur probleem ja juba lapsi nähes tõmbub pingesse, siis on enamasti suur probleem selles pingestujas endas. Laske enda keha ja hing vabaks ning paljud probleemid jäävad olemata.
Nojah, pole midagi teha. Tuleb leppida. Minu aastane ka kisas viimasel lennureisil osa ajast ja kindlasti andis eesistujale paar kopsu seljatoe pihta ja tüütas meie pingirea neljandat. Tegime lapsehoidjaga, mis suutsime, aga no aastasega veel läbirääkimisi ei pea ja vaikselt süles ta ei istu. Ma ise olin vist kogu asjast rohkem närvis kui keegi teine, aga tuli üle elada. Vōib siin ju lahmida, et ära siis reisi väikeste lastega, aga kui ma saan 10 aasta jooksul 4 last, siis pmst on lastest koguaeg keegi väike ja mul pole eriti varianti. Suuremad jah vōib koju jätta, aga aastane on liiga pisike.
Miks peab leppima? Sellised ilma ajudeta lapsevanemad, kes väikeste tittedega reisivad ja vankris või kõhukotis beebidega rock-kontserditel käivad, neid peaks arstlikult kontrollima, kas nad on ikka täie aruga. Ei, ma ei ole lapsevihkaja, pigem püüan kaitsta last vanemate idioootsuste eest, et vot mina lähen ja laps on igal pool kaasas ja mind ei huvita. Mõtle, ajukääbik, oma väikse lapse peale, kui sa teiste inimeste peale nagunii ei jaksa mõelda.
aga tittedega pole reisinud. Aastase saab vabalt vanaemade, muude sugulaste hoolde usaldada. Pigem on asi selles, et eestlaste pered ei ole tugevad, pole ka neid vanaemasid eriti kes viitsiks titetamisega tegeleda pikemalt. Samuti ei roninud ma titega restorani kus teised inimesed ehk romantilise eine plaanidega viibisid. Elu pikk, igal asjal oma aeg. Ei pea kohe ruttu ja praegu saama reisida.
Ühes tervisesaates selgitati, et lapsed nutavad lennukis sellepärast, et neil kõrvad valutavad lennu ajal: õhurõhu vahe tekitab valu. Selle vastu oli ka mingi nipp.
Ka minul on kogemused, et vastikutel lastel on sama ajumahuga vanemad. Mida arvata, kui peale tunniajalist röökimist ja minu istet jalgadega taguva tatika ema teatas mulle peale märkuse tegemist, et olen närvihaige!!! Üles tõusis ähvardavalt ka suure õllekõhuga ISA, ilmselt oma olekuga mind ähvardada soovides. Nauding lennata oli reis Sri Lankale MITTE ÜHTEGI LAST LENNUKIS!!!. Vot see oli rahu ja kuigi reis pikk, möödus see normaalses õhkkonnas. Nii et pikkadel reisidel röökureid enamasti ei ole. Aga olen täheldanud, et lastel, kes käituvad jõledalt, on ka imiku ajumahuga vanemad, kes kujutavad ette, et neile on lubatud kõik, kuna nad on lastega. Tegelikult näitab see, et vanemad ei oska oma lapsukesi talitseda ega nende reisi planeerida nii, et see kaasreisijatele vähem häirivaks muuta.
Kõige rohkem häirivad tagasilendava charterite peal purjus nagad ja tibid kes lennukis ringi aelevad ja segavad ja loomulikult pohmellis reisijad kel pole mingit tahtmist koju tagasi jõuda ja üritavad seda laste peal välja elada.
Egoistid on eriti need kes lapsega õiendama hakkavad. Kui haritust ei ole siis pole midagi teha. Eestist lähtuvad lennufirmad eriti charterid on lapsevaenulikud. Lapsed lastakse peale viimases järjekorras. Loomulikult jõuavad nad ära tüdineda ootamisest ja laulud lähevad lahti. Mujal maailmas lastakse lastega reisijad ennem peale. Lapsed jõuavad kohaneda, neile jagatakse mänguasju, tegeletakse nendega, pakutakse lapsetoitu. Super teenindus on Aasias.
Mõnel on lapsed nagu dzunglist välja hüpanud, keda elus kunagi keelatud pole. Loomulikult peavad siis kaassõitjad sekkuma, pole võimalik metslastega koos lennata. Tittedele peaks olema eraldi ala, soovitavalt helikindel, et kaasreisijad ei peaks mitu tundi stressi taluma.
Ka Eestis lastakse lastega reisijad eelisjärjekorras pardale. Lihtsalt keegi ei jää ootama kui emmed ja issid ei suvatse õigel ajal väravas olla kui pardaleminek algab. Kas peaksime ootama kõigi järele ja lennu hilinemise põhjustama? Ole õigel ajal väravas ja probleeme pole!
KOMMENTAARID (22)