Foto: Accelerista
Tehnika
25. jaanuar 2018, 09:17

PILK PEALE, KÄSI KÜLGE: popp ja nooruslik Volkswagen T-Roc pisimaastur

Volkswagen tegi popi pisimaasturi nooruslikule, natuke edevale, end ilmselt sportlikuks ja keskkonnateadlikuks pidavale ja mõnevõrra bränditeadlikule kliendile.

Põhinedes MQB veermikuarhitektuuril, on T-Roc 4234 mm pikk (252 mm lühem kui Tiguan) ja teljevahega 2603 mm. Baltimaadesse saabuvad T-Roc linnamaasturid toodetakse Setúbali tehases Portugalis. Eesti turul algab auto hind 18 344 eurost.

Accelerista saatis uustulnukaga proovisõitu tegema keskealise, margi-ignorantse ja mitte liialt trimmis Margus Värtoni, kes kuulub pigem klubisse „paneme fossiilkütuse põlema”. Kõlab juba ette kui läbikukkumine?! Uurime välja ja saame teada.

Kohtumispaik: Riia

Ühel traditsiooniliselt igikestva novembrina tunduval jaanuarikuu päeval lubab Volkswagen Riias ajakirjanikele T-Roc pisimaasturit näidata. Ja mitte ainult näidata – sõita saaks nagu ka. T-Roc on nimelt auto ja autodega sõidetakse.

Nõnda juhtubki, et pärast mõnda e-kirja ning telefonikõnet istun varahommikul Läti poole liikuvasse pisibussi – et umbes neli tundi hiljem ühes Riia hipsterilinnakus sellest välja astuda ning T-Roci nimelise maasturilaadsega lähemalt tuttavaks saada.

Paar kohvi ja mõni suupiste edasi ning juba astubki lavale usina olemisega halli pintsakuga poiss, näitab laval seisvat autot ja slaide ning selgitab, miks just seda autot maailmale ja Volkswagenile vaja on.

Auto iseenesest näeb välja täitsa nunnu, ehkki pisut isikupäratu – samavõrra kui Volkswageni T-Roc, võiks see olla ka näiteks mõni Audi. Lõppeks pole see mingi etteheide, sest eks ühes peres võikski lapsed ühte nägu olla, eks?

No ja seda, miks seda autot vaja on, teame ju ka – inimesed ostavad neid maasturilaadseid sõidukeid hirmsa hooga ning kangesti rumal oleks VW-l see raha turult kokku korjamata jätta.

Pean tunnistama, et minule jääb see tuhin küll sügavalt arusaamatuks, aga eks ma püüa hoida meeled moodsatele trendidele avatud ning infot ajukäärudesse talletada.

Kolm mootorit (kõik turbostet, kaks bensiinijõulist ja üks diisel), kaks käigukasti (kuuene käsikast ja seitsmene kahe siduriga DSG-automaat), kaks veoskeemi (esi- ja neljarattavedu), kolm varustustaset, soovi korral Beatsi nime kandev audio, klassi kõrgeim turvahinne. Tore kõik.

Ajakirjanikud kuulavad esitluse viisakalt ära, teevad mõne klõpsu, suristavad videokaameraid, võtavad veel mõne kohvi ja ootavad seda, milleks tegelikult siia tuldi – autovõtmeid. Lõppeks tehakse autosid ju ikka sõitmiseks, mitte vaatamiseks.

Sõitma

Minu esimeseks proovisõiduautoks on kaheliitrise 190-hobujõulise turbo-bensiinimootoriga nelikveoline isend. See mootor on võimsaim, mida T-Rocile pakutakse.

Nagu proovisõiduautod ikka, on see varustust triiki täis: täispauk-multimeedia, täisgraafiline ning igatpidi konfigureeritav näidikuplokk, nelikvedu, DSG, kahevärvilised tekstiilistmed, Sport-varustustase ...

Hinnasildil on numbrid, mis ületavad uhkelt 30 000 eurot ning lisade tellimisega uljaks minnes ei tohiks ka 40 000 saavutamatu olla. Sestap pole ime, et mu ootused autosse istumisel on kõrged.

Hinnaga Passati mängumaale lendava, Golfi mõõtu ja ametlikult Polo klassis oleva T-Roci võiks selle raha eest üleni kullatuna saada.

Et nii Golfi kui Passati sõitjateruumid on juba mitu mudelipõlvkonda oma klassi mõõdupuuks olnud, on T-Roci küll laitmatu väljanägemisega, kuid ometigi koputamisel plastmassiselt kõbisev armatuurlaud ebameeldiv üllatus.

Õnneks korvab selle auto sõidetavus – vedrustus on täpne, vaikne, nelikveolise pisimaasturi kohta ootamatult konkreetne.

Ilmselgelt on kompromisse tehtud mugavuse kasuks ja kuigii kaldub see auto kurvides rohkem kui mõni madalam suguvend, ent see ei häiri sugugi.

Mida arvata bensiinimootori, nelikveo ja DSG kooslusest ning pakiruumi mahukusest, kas 188-sentimeetrine juht ikka autosse mahub, millised on diisli rõõmud, missugused küsimused T-Rocki kohta jäävad vastamata ja mida skeptiline testija lõppkokkuvõtteks masinast arvas, loe edasi Acceleristast.