RahaFoto: Reuters / Scanpix
Eesti uudised
29. november 2017, 08:22

PIDEV KASV: keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis üle 1200 euro (41)

Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3%, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta III kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. 

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (-1%), kus see jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suhteliselt samale tasemele.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju maakonnas

Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1428 eurot) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1396 eurot). Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9% ja 9,1%.

Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (924 eurot), kus aastakasv oli 8,5%, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3%.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.

Palgakasvu tingis tööstussektor

Eesti panga ökonomist Orsolya Soosaar ütleb, et tänavuse palgakasvu kiirenemise taga tööstussektor. Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4 protsendini.

"Palgakasvu kiirenemise taga 2017. aasta jooksul on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, tööjõu tootlikkuse kiirem kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel," ütleb Soosaar. 

Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. "Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist," selgitab ökonomist.

Hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis ei kaasnenud aga sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. "Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta," lisab Soosaar.

Eesti pank, Orsolya Soosaar Foto: Teet Malsroos