Tehnika

Kui täpsed on aktiivsusmonitorid? Tuleb välja, et mitte väga! (3)

LISA KOMMENTAAR

Kuuuurija28. november 2017, 17:30
Jooksulindid ja sõudeergomeetrid arvestavad küll seda, kui suur raskusaste (lindikiirus või ergomeetri takistus) on peale keeratud, ja kasutaja kaalu, kuid nad ei arvesta kasutaja liikumise iseärasusi, sest neil pole selleks andureid. Inimese keha küljes oleva seade aga võib arvestada kiirendusanduriga mõõdetud liikumise iseärasusi, kuid sageli ei ole neil head pilti sellest, millise koormusega treeningseade töötab. Mina väidan, et enamasti on kahe mõõteseadme puhul võimalik leida selline koormus, mille puhul mõlemad mõõdikud (treeningseadme kalorimõõdik ja aktiivsusmonitori oma) saavad väga sarnase tulemuse. Suvalise koormusega tehtud testid annavad suvalise tulemuse.
Suvaline koormus28. november 2017, 20:51
Artiklis on kirjas, et keskmine kestus sooritustel oli 40 minutit, seega oli soorituste koormused loogiliselt järeldades ülsksteisele ligilähedased. Artiklis muidugi ei mainitud, kas aparaadid olid seadistatud vastavalt sooritajale nagu kaal jms kuid arvata võib, sest enamus masinad pakuvad seda varianti koheselt. Aga eks see ongi selline teema, kus tegureid on niivõrd palju, et kõiki arvesse võtta selliste lihtsate meetmetega ei saagi. Autor kirjutab lõpus samuti, et peab neid vidinaid väärt muretsemiseks, et saada hea ettekujutus, kas suund on õige.
Mikk28. november 2017, 17:17
Mul on endal kasutusel Garmini Forerunner 235 pulsikäekell. Võin öelda, et
kcal koha pealt näitab see kyll aia teibaid.. Vahest see näitab, et olen kulutanud 6000+ kcal pikematel päevadel ja enamjaolt jääb see 4000 kcal ööpäevas. Kuid reaalne kulutus on max 2400-2600kcal. Uskudes kella, siis võiksid syya topelt päevakoguseid ja 6000kcal annab ikka päris syya tervislikult :D. Nii, et ärge uskuge neid kellasid ja täpsema pulsi saate ka ikkagi seadmega mis käib rihmaga ymber rindkere. See randme pealt võtmine on ka suht nii ja naa..