Inspiratsiooniamps: uhke serviis kaltsukast

Mul on olnud juba viimased paar kuud olnud suur kiiks vanade portselanist nõude vastu, alguse sai see ilmselt siis, kui ilmus eelmine postitus nõudest. Erilised lemmikud on sinise mustriga köikvöimalikud taldrikud. Olen neid kokku ostnud igalt poolt- kirbukatelt, taaskasutuskeskustest jms… Vöib öelda, et paarist ilusast portselantaldrikust on saanud päris suur kollektsioon. Päris täpselt öeldes on taldrikuid 58 tükki, juurde veel teetassid ja kausid.

Nii palju? Mida ma teen nendega?

Kui ausalt öelda, siis alguses ei olnud nende kasutamiseks väga mingeid erilisi ideid, aga see muutus üsna ruttu. Nimelt hakkasin oma armsa ema küpsetisi nendel eksponeerima ja pildistama. Tundub, et nagu igal teisel vanal asjal on ka nöudel oma lugu, no kohe kuidagi möjub hoopis teisiti kui lihtsalt poest ostetud ilus taldrik… Väike tükk mis taldriku servast välja tulnud, vöi näiteks ajaga praguliseks muutunud pind annab nii palju iseloomu. Pildid muutuvad elavamaks ning taldrikul olev maiuspala näib eriti ahvatlevana.

Kumba eelistad Sina- kas ostad nöud uuena kauplusest vöi pigem kasutatult ja kirbukalt?

Minu vastus: Igapäevaselt on mul kasutuses lihtsamad ja vöib olla natuke “odavamad” taldrikud, kuid uhkemate söömingute tarbeks valin hoolikalt näiteks Arabia vöi Gustavsbergi vahel. Seega jah, mu nöud on köik juba varem kellegile teisele kuulunud. 

Vaata blogi lähemalt SIIT.