Rehvide kontaktpind teega ei vähene drastiliselt rehvide kuludes9. aprill 2018, 10:49
Lisaks on rehvid konstrueeritud ka kulunutena tagama pidamist vesijääga. Lisaks on madalamaks kulunud rehvil täpsem juhitavus kurvides, protektoriosa ei kõigu nii palju külgjõudude tagajärjel. Ja seda kõikke lamellrehvide puhul. Omal nahal ära proovitud. Naastrehvid kaotavad naaste lumeta talvedega ja kulunutena kaotavad jääpidamises oluliselt rohkem.
Kui on seadus, et talverehvi mustri sügavus peab kolm milli olema, siis ongi nii. Mingit viit pole vaja promoda, "müügimees"! Vidrik! Teed peab oskama taguotsaga tunnetada. Sa pane kasvõi roomikud alla, kui teed ei tunneta, keerad sellegi kraavi.
Kevadeks pole sul sellest 3mm-st enam 3-e järel, nii et 5 on täiesti mõistlik nõuanne. p.s. Oma siledaks sõidetud rehvidega võid kuskil isiklikul põllul sõita, kui tuled maanteele, siis arvesta, et teised liiklejad tahavad ka tervena koju jõuda ja kui sa ei jaksa korralikke rehve osta, siis sõida bussiga!!!
Ma ei saa aru kuidas on võimalik Eesti muutlikes oludes lamelle soovitada??? Mustjää, siis sulab, jälle külmetab siis sajab lörtsi, tass külmetab, sulab jälle täiesti. Ma ei kasuta lamelle siis ka kui keegi mulle maksaks peale.
ee-le. Oma kogemustest tean, et kui Austrias sadas öö jooksul maha ca 30-40cm lund(autokatusel olnud kuhila järgi hinnates), siis hommikul kella 7-ks on teed puhtad ja lõunaks lumi ära koristatud. Ei olnud ühekordne juhus, vaid seal jälgitakse ilmateadet ka reaalsuses, mitte nagu Eestis- talv tuli ootamatult. Eelmise aasta hilissügisel kui Saksa poolel hakkas taevast tulema paar lörtsitera, siis Austria poolel olid puisturid juba teed soolatamas. Euroopa teehoolduse hoolsuse juures on lausa lust lamellidega sõita ja mägedesse minnes on vist kõigil ketis autos, ka minul.
Palju kindlam on ikka igat sõitu värskelt alla keeratud uhiuute rehvidega alustada... Inimeste sõiduvajadus ja -stiil on erinevad. Mõni võibolla sõidab hooaja jooksul mitu komplekti läbi. Õige on vahetada ikka rehvide seisundi, mitte kindla arvu hooaegade järgi.
Kõige kindlam on alustada iga sõitu värskelt alla pandud uhiuute rehvidega. Inimeste sõiduvajadus ja -harjumused on erinevad. Mõni sõidab hooajaga mitu komplekti rehve läbi. Õige on rehve vahetada ikka nende seisukorra, mitte kindla arvu hooaegade järgi.
Linnasõitjana, peale kiilasjäässe sõidetud ristmikul ja mäkketõusul üle elatud ehmatusi ei kavatse ma elu sees lamelle kaaluda. Kuni linnas ei suudeta teid jäävabana hoida, ei ole mõtet lamellidega kiidelda. Lamellipeadele: naastrehvide puhul on olulised need 10 sekundit, millal neid vaja on, mitte 2 nädalat, millal neid vaja pole. Ja pole siin mõtet pomiseda sõita oskamisest jms. teoreetilisest jamast. On konkreetsed olukorrad, kus su auto suudab normaalse aja jooksul pidurdada ja liikuma saada või ei suuda. Punkt. Kes ei suuda oma autole talverehve muretseda, sõitku ühistranspordiga, selle asemel et oma kulunud universaalrehve lamellideks nimetada ja teedel ukerdamisega ennast ning teisi ohtu seada.
" Lamellrehvid on suurepäraseks valikuks autojuhile, kes sõidab peamiselt linnas, kus teed on SAGELI hooldatud ja lahti sõidetud." :) Väga õige tähelepanek, et teed on sageli hooldatud, kuid mitte kogu aeg. Nüüd jääb ainult oodata "sageli" definitsiooni numbriliselt.
Liikluses ongi üldiselt oluline see ajahetk, kui teed ei ole hooldatud. Muidu, võiksime ka turvavöödest loobuda, sest sageli ei ole neist mingit kasu. Sõidad hästi oskuslikult ja polegi vaja teist.
Ja mitu "kinnisõidetud lumerohket" päeva Eestis eelmisel aastal siis oli? Isegi kui paar kokku annab, kas selle nimel tasub ülejäänud 5 kuud naeltega asfalti lõhkuda!?
´Kui naastumehed tõusudel jääd ära ei nühiks, poleks sul oma lamellidega midagi peale matsude teha, kas paned laupa või tagant sisse muidugi oma valik ja usu, ühest korrast piisab täiesti, et kirstu (urni) tellida või intensiivis vaatamas käia...
Frei sõidab vist ainult Tallinna kesklinnas, aga näiteks Nõmmel(Pääskülas) on ka teisi tänavaid peale Kadaka puiestee ja mine proovi seal sõita igapäevaselt ja eriti peale sula ajal.
Jajah, "isegi kui paar kokku annab". Isegi kui nendest paarist ÜHEL päeval teed Sa tõsise avarii, sest satud ootamatult kiilasjääle, kas siis laulad sama laulu? Kuni teid ei suudeta jäävabana hoida, on naastrehvid õigustatud. Punkt. Asfaldi lõhkumine on nendesamade tee hooldajate probleem.
See väide: Mida madalam on muster, seda väiksem on rattapind, mis maapinnaga kontaktis on ja seda pikem on auto pidurdusteekond....vajaks ilmselt eraldi graafikuid, skeeme ja võib olla ka animeeritud visuaali....kuidas selleset aru saada - oletame, et mustrikujundi elemendi pinna suurus on 2cm2 ja see on 8mm kõrge, peale mõningast sõitmist on kõrgus 3mm aga pindala endiselt 2cm2, kui aga muster on nii kulunud, et erinevused mustri ja rehvi osaga hakkavad yhte minema, siis tegelikult puutepunkt teega suureneb aga kuna lumel, veel jms ollusel pole ses puutepunktis kuhugi suunduda, siis tekibki libisemine. Mustri sygavus on selleks, et teepinna ja rehvi vaheline mant saaks kõrvale tõrjutud ja säiliks pidamine....aga see on yks väga vanaaegne teooria, uuemal ajal on vist teisiti
Mida kulunum on rehv, seda väiksem on rehvi (ratta) raadius. Mida väiksem on rehvi raadius, seda väiksem on ka rehvi välispind ja selle kokkupuuteala teepinnaga.
Artiklis jahvatati:"Mida madalam on muster, seda väiksem on rattapind, mis maapinnaga kontaktis on ja seda pikem on auto pidurdusteekond." Vanasti teati, et rehvi jälje suurus on rehvi koormus korda rehvis oleva õhu rõhk. Nüüd on siis uued ajad ja uued teooriad.
KOMMENTAARID (46)