Talverehvid on elupäästev turvavarustus, mille puhul ei saa paraku öelda, et nende eluiga on X aastat või Y läbisõidetud kilomeetrit. Rehvi eluiga sõltub nii rehvi kvaliteedist, olemusest (pehme või kõva rehvisegu), sõidustiilist kui läbisõidetud kilomeetritest. Veendumaks, kas vanad rehvid veel sobivad, peaks kontrollima rehvimustri sügavust, mehaaniliste vigastuste puudumist, rehvi vanust ja naastrehvide puhul ka naelte hulka ja seisukorda.
Seadus lubab küll talverehvi mustri sügavuseks minimaalselt 3 millimeetrit, aga on selge, et kui sügisel panna autole alla täpselt kolmemillimeetrise mustriga rehvid, siis kevadeks ei pruugi neil rehvidel enam üldse mustrit olla. Seega tasub mustri sügavus ära mõõta ja kui see jääb alla viie millimeetri, võiks osta uued rehvid. Tegu pole lihtsalt seaduses näpuga järje ajamisega – rehvi mustri sügavus mõjutab pidurdusteekonna pikkust ehk otseselt turvalisust.
Naastrehvi puhul võiks vaadata naastude arvu ja seisukorda. Kui mustrisügavus on piisav, aga kaks kolmandikku naastudest on läinud oma teed, siis on aeg soetada uued rehvid. Arvestada võiks, et rehvid vananevad ka ajaga – isegi kui on sõidetud vähe, võiks kindlasti vahetada välja rehvid, mis on vanemad kui kuus aastat.
Kas valida naast- või lamellrehv?
Eestis müüdavatest talverehvidest on 60% naastrehvid ja 40% lamellrehvid. Rehvimüüjatelt küsitakse sageli, kas peaks valima lamell- või naastrehvid. Paraku ei saa rehvimüüjad ühest vastust anda, sest küsimus on pigem ilmaennustajatele – naastrehv sobib käredalt külma ja jäisesse talve ning lamellrehv sombusesse ja lörtsisesse talve.
Naastrehv on rehv, mille kummis on spetsiaalsed naastud, mis tagavad parema juhitavuse ja pidamise kiilasjääl ning kinnisõidetud lumel. Selliseid ilmasid, mil naaste on päriselt vaja, võib küll viimaste aastate talvede näitel näppudel üles lugeda, aga neil päevil võivad naastrehvid päästa elu. Naastrehvi võiks kaaluda autojuhid, kes sõidavad palju erineva hooldustasemega teedel, näiteks külavaheteedel, mis võivad olla kehvasti lahti lükatud ja kus võib ette tulla jääd. Kuna öötundidel ja varahommikutel on temperatuur reeglina madalam ja jäite oht suurem, siis võiks ka need juhid, kes peavad sõitma palju öösiti, valima naastrehvid.
Talvine lamellrehv tagab seevastu parema juhitavuse ning pidamasaamise vihma- ja lörtsimärjal teel. Lamellrehv aitab ennetada üllatusi sügisel ja kevadel, sest suverehv ei paku usaldusväärsust libedatel sügislehtedel ega maikuus ootamatult mahasadanud lumel. Lamellrehv peaks olema esmane valik autojuhile, kes sõidab enamasti linnas või suurtel maanteedel, mis on tavaliselt hästi hooldatud.
Mõnikord arvatakse ekslikult, et sama lamellrehviga võib sõita aastaringselt. Meie kliimas see nii ei ole. Põhjamaal sobib talviseks kasutamiseks vaid pehme seguga talverehv, sest see ei kaota enda omadusi madalal temperatuuril. Müügilt võib leida ka odavamaid ja kõvema seguga talverehve, aga need on mõeldud maheda kliimaga Kesk-Euroopa talve. Kuna rehvisegu ei ole tootele märgitud, siis võib kahtluse korral müüjaga konsulteerida, et veenduda rehvi sobivuses meie teedele. Tugeva rehviseguga rehv on küll enamasti vastupidavam ja pikaealisem, aga ohutus peaks olema kõrgem prioriteet kui suur läbisõit.
Kas valida kaubamärgi järgi?
Kvaliteedile viitav kaubamärk on muidugi tähtis, aga ainult selle järgi ei tohiks uusi rehve valida. Alati võib minna hästi ja saada endale sobivad rehvid, aga toote olemusse süvenemata võivad ka tuntud firma rehvid valmistada autoomanikule pettumuse. Enamikel kaubamärkidel on erineva sõidustiili ja teeolude jaoks erinevad rehvid, seega võiks visata pilgu peale iga-aastastele tootetestidele, mille põhjal saab vastavalt ootustele oma autole sobivad rehvid välja valida. Kindlasti ei tohiks pindamata metsateel sõitmiseks valida soodsat linnasõidurehvi või vastupidi. Iga rehv käitub isemoodi, mõni on parem külglibisemisel, teine kiirendusel, kolmas vihmamärjal teel püsimises. Päris igas tingimuses ideaalselt käituvat rehvi pole olemas, seega tuleb igaühel mõelda, kus ja millistes tingimustes ta kõige sagedamini autoga sõidab. Isegi kui on valitud kvaliteetsed rehvid, tuleb üllatuseks ikkagi valmis olla. Ükski rehv ei hoia autot teel, kui sõiduk pole tehniliselt töökorras või juht piisavalt ettevaatlik.
Kas vahetada korraga välja kõik neli rehvi?
Enamasti vahetatakse rehvid välja komplektina ehk nelja kaupa. Seda soosib ka asjaolu, et osad tootjad pakuvad nelja rehvi ostmise puhul lisagarantiid. Samas leidub neidki, kes vahetavad rehve välja paarikaupa, sel juhul tuleb uus rehvikomplekt panna olenemata veost tagumise silla alla. Kindlasti tuleb vaid kahte rehvi vahetades jälgida, et mõlema silla alla saavad sama kõrguse ja mustrikombinatsiooniga rehvid, vastasel juhul on häiritud nii sõiduomadused kui ohustatud auto tehniline seisukord. Ühekaupa ei tohi rehve välja vahetada, välja arvatud olukorras, kus puruneb sisuliselt uus rehv.
Kas hea rehvi võib saada soodsalt?
Öeldakse, et kui asi on liiga odav, et olla hea, siis see ei olegi hea. Küll võib saada hea rehvi tunduvalt soodsamalt hetkel, mil tootja on toonud välja uue mudeli ja soovib vana mustriga laovarud kiiresti realiseerida. Kindlasti pole tark tegu tellida rehve tundmatult Aasia tootjalt, kelle rehvid pole mõeldud põhjamaade teedele. Parimal juhul võivad need rehvid kiiresti läbi kuluda, aga halvemal puhul olla ohtlikud. Samuti ei tohi teha järeleandmisi rehvimõõtude osas, alati peab soetama just selliste mõõtudega rehvid, mille autotootja on ette näinud. Tänapäeva autodel hakkavad valede rehvidega valetama nii spidomeeter kui streikima erinevad andurid.
Kommentaarid