Mazda CX-5: ja ei saagi iriseda! Isegi kapoti all on kõik suurepäraselt läbi mõeldud

Lakkamatu jututulva taustal hakkas mind häirima naha ja plastiku kirbe lõhn, mis müüja parfüümiga ning raadiost paiskuvate jõledate kaheksakümnendatega segunedes ajas iiveldama. Nihelesin istmes ja olin peaaegu valmis autost välja kukkuma, vabandusega, et mul on eelseisvaks nädalavahetuseks siiski teised plaanid.

Lõpuks jättis mees mind autoga kahekesi. Ruleerisin parkla teise otsa, ja lasin hetke mõtetel settida. Päike vedas oma kiire üle CX-5, avasin elektroonilise tagaluugi, astusin kaks sammu tahapoole ja jäin masinat lummatuna vaatama. Ilus tervik. Väga kaunis. KODO.

Mazda KODO disain

Autoajakirjanikud unustavad mõnikord, et lugejal ei pruugi aimugi olla, misasi on… no näiteks seesama „KODO disain”, mis minu jaoks sõnastas CX-5 vaatamisväärse väljanägemise.

Mazda on asja veel keerulisemaks teinud, ilustades nimelist kontsepti „Soul of Motion” slõuganiga. Eesti keeles võiks see kõlada näiteks „liikumiseks loodud” või ka „hingestatud liikumine”.

Lühidalt kätkeb see endas tervet Jaapani traditsioonidest tuletatud mõtteviisi, kus autot vaadatakse otsast lõpuni kui tervikut. Iga detail on kujustatud ja viimistletud nõnda, et staatikast aimuks dünaamikat. Näiteks – vaatad massiivset rooliratast ja adud sellesse kätketud jõudu pöörata rattaid soovitud suunas.

Mazda esitles KODO disaini esmakordselt 2010. aastal Pariisi autonäitusel, mil rahva ette veeretati imeilus ideeauto Shinari.

Enne seda rääkisid jaapanlased Laurens van den Ackeri loodud Nagare-disainikeeles. 2009. aastal Acker aga Mazda jättis ja Renault’ võttis ning Nagare asemele tuli KODO koos Ikuo Maedaga. Täna paistab, et Jaapani autotootja on KODOst vaid võitnud.

Millised on Mazdaga seotud eelarvamused ja miks tuleks need unustada, millised on masina ruumikus ja sõitjateruum, infolustiväli, juhiabisüsteemid, mootor, käigukast ja sõiduomadused, loe Acceleristast.