TEHNIKA ARENGU PARATAMATU KAASNÄHE: mida nõuavad tulevikuautod omanikult? (3)
Kuna miljonid inimesed pagevad Floridast orkaani Irma eest, on Tesla osadel oma autodel „lülitit vajutanud“, et ajutiselt nende tegevuspiirkonda laiendada.
Tesla autod saavad tarkvarauuendusi üsnagi sarnasel iPhone’ile –läbi interneti ehk „üle õhu“ ehk OTA-uuendusena (over-the-air). Tesla on üks väheseid autotootjaid, kes seda oma autodega teha saab ja turvaaukude parandamiseks või iseseisva sõidu võimekuse parandamiseks masinatele regulaarselt uuendusi saadab.
Näiteks Chrysleril on tänaseni teistsugune lähenemine. Kui häkkerid teatasid, et suudavad Jeepi eemalt oma kontrolli alla võtta, siis saatis tootja turvaaugu parandamise tarkvara laiali 1,4 miljonil USB-pulgal. Sellise lähenemise puhul ei saa aga keegi olla kindel, kas uuendused paigaldati õigesti – või kas need isegi õige inimeseni jõudsid.
Enamik inimesi ei mõtlegi sellele, kui palju auto erinevaid toiminguid kontrollivad arvutiprotsessorid. Keskmisel autol on neid 25-50, BMW-del ja Mercedestel sageli aga lausa saja ringis. Need protsessorid juhivad kõike alustades mootori tööst ning lõpetades pidurdamise, parkimise, kokkupõrke tuvastamise ja isegi meelelahutusega. Kui autod muutuvad targemaks, siis muutuvad nad sealjuures ka sõltuvamaks üha nutikamast tarkvarast.
Enamikul neist protsessoritest on tarkvara, mida hetkel saab uuendada vaid margiesinduses. Autode tagasikutsumine on autotööstusele muutunud hiigelkulude allikaks ja autoomanike ebamugavuseks number üks.
Just sel põhjusel saavad OTA-tarkvarauuendused lähitulevikus enamiku autode puhul tavaliseks. General Motorsi teatel hakatakse selle tootja autodele uuendusi saatma GM-i OnStar võrgu kaudu. Autotööstuse juhtivaid elektroonikatootjaid Bosch hakkab turvalisi uuenduste üle õhu saatmise lahendusi pakkuma läbi oma tütarettevõtte Escrypti.
Hinnanguliselt ehitatakse lähema viie aasta jooksul 180 miljonit sellise võimekusega autot.
Autootjad on seni aga sellist tehnoloogiat peljanud. Tarkvarauuenduse käigus võib liiga palju asju valesti minna ja auto muutuda sõidukõlbmatuks. Lisaks võivad teoorias ju ka häkkerid sekkuda ja tarkvara rikkuda, põhjustades nii potentsiaalselt surmavaid tagajärgi.
Aga üle õhu tarkvarauuendamist on hakatud omaks võtma eeskätt just tänu sellele, et inimesed saavad üha tuttavamaks ja osavamaks nutitelefonide käsitsejateks ning sealjuures õppinud üha paremini ka ise tarkvara uuendama. Näiteks teavad juba kõik nutiseadme omanikud, et tarkvarauuendust ei tohi katkestada ja selle tegemise ajal võiks akus piisavalt särtsu sees olla.
Telekas telekaks aga autol võib olla mõne funktsiooni kadumine ohuks inimeste elule.
Meenub aastate tagune lugu, kui vahetati auto tarkust ja peale seda vastutulijad hakkasid tulesid vilgutama(esinduses unustati päevasõidu tulede reziim sisse lülitamata). Veel huvitavam oleks kui kaasaegsele autole pannakse peale inglaste tarkvara ja see hakkab ennast automaatreziimil vasakpoolsele sõidurajale juhtima. Kahjuks jääb rauaosa piduriks, muidu teeks mõni oma Skoda Oktaviast tarkvara vahetusega Audi Q7 (üks VAG grupp kõik).