Avastusretk Toyota RAV4-ga: see imeliselt trööstitu ja inimtühi Island!

Tõsi, viimasel ajal on asjad hakanud tasapisi muutuma, sest kui aastal 2010 võis saart külastanud turistide arvuks nimetada suurusjärgu 500 000, siis 2016. a ulatus sama näitaja juba kaugelt üle 1,7 miljoni ning arvestades viimaste aastate kasvutrendi, arvatakse 2017. a turistide arv ületavat 2,3 miljonit. Seda riigis, kus püsielanikke vaid 330 000!

Seekordsesse reisiplaani kuulus ring ümber suurema osa Islandist – ajapuudusel jäi välja vaid Läänefjordide (Vestfirðir) ala Loode-Islandil – selle üsna eraldiseisva poolsaare läbisõitmine võtab koos peatustega vähemalt paar päeva.

Seekord kahjuks ei mahtunud Vestfirðir meie plaanidesse. Muuseas, kohalikega vesteldes selgus, et samamoodi, Läänefjorde välja jättes, talitab lõviosa reisiselle, mis muidugi aitab veelgi kaasa sealse looduse algupära säilimisele.

Visuaalse naudingu musternäide

Island on visuaalse naudingu maa. Isegi trööstitu kivi- ja vulkaanituha kõrb lummab oma üksildase ligipääsmatusega, rääkimata siis lugematutest kiirevoolulistest jõgedest koos kärestike ja koskedega ning loomulikult mägedest või liustikest.

Ja need värvid! Sünktumedad tuhakarva nõlvad, rohelise samblaga kaetud laavaväljad, valged lumemütsid ning jääsinine vesi moodustavad ansambli, millel silm lihtsalt puhkab.

Pealinnast ida poole liikuma hakates jäi esimesena teele nn Kuldne Ring, ehk siis saare kõige kuulsamad turistiatraktsioonid – Þingvelliri org, Gulfossi juga ning Geysir. Viimane on teadupoolest andnud nime kõikidele kuuma vett purskavatele aukudele maapinnas.

Tõele au andes tuleb ära mainida, et Geysir ise pole juba 20. sajandi algusest kordagi pursanud, aga naabruses asuv Strokkur lajatab see-eest ca iga 10 minuti tagant korrapäraselt pahvaka sooja vett taeva poole.

Þingvelliri org on islandlaste jaoks ajaloolise tähtsusega – just siin kogunes aastal 930 esimest korda tänini tegutsev saareriigi seadusandlik kogu – Alþingi – mida peetakse vanimaks parlamendilaadseks organiks maailmas.

Samas kohas kuulutati aastal 1944 välja ka tänapäevane Islandi Vabariik (kuni sinnani kuulus Island palju sajandeid Taani kuninga alade hulka).

Põhjus, miks just Þingvellir sellise püha kohana iidsete islandlaste meeli köitis, peitub tõenäoliselt maapõues – risti läbi oru jookseb kahe kontinentaalse laama liitekoht, mis tänu sügavuses pulbitsevale jõule on omandanud suurejoonelised vormid. Muuseas, noodsamad laamad eemalduvad praegu üksteisest tempoga umbes 2 cm aastas ja nii on pragu maakoores mitmete meetrite laiune.

/.../

Island on Toyota maa

Siinkohal on paslik kirjutada mõni sõna autodest. Islandil tasub võimaluse korral kindlasti rentida kõrge nelikveoline masin, mis lubab teil avastada piirkondi, kuhu bussituristid ei pääse. Sisemaal on ülekaalukalt populaarseimaks sõiduvahendiks Toyota Land Cruiser, aga kui ekstreemsusi mitte harrastada, saab hakkama ka pisut väiksema masinaga.

Toyota Island andis lahkelt meie pere käsutusse bensiinimootori ja automaatkäigukastiga 4×4 Toyota RAV4, mille kohta saab 10 päeva jooksul läbitud 3100 km põhjal ainult positiivseid kommentaare anda.

RAV4 osutus mugavaks ja vaikseks reisikaaslaseks, mis nurisemata tegi kõike, mida talt ootasime ja palusime. Liikusime mitmel päeval vaid sisemaal mööda erineva kattega teid ja kui kõrvale jätta terava laavakivikillu põhjustatud rehvipurunemine (kusjuures täiesti süütus olukorras ning lihtsasti läbitaval teelõigul), pidas auto suurepäraselt “valule” vastu.

RAV4 on ka piisavalt kõrge, et üsna muretult tee keskelt välja turritavatest kivinukkidest üle laveerida. Ja noh, nagu eelpool juba mainitud, siis jõgede forsseerimisega saime ka hakkama. Seejuures tuli kogu ringreisi keskmine kütusekulu ca 8 liitri kanti 100 km kohta, mis arvestades mööda laavat ja liiva ukerdamist tundub igati mõistliku saavutusena.

Milline on Euroopa suurim liustik, miks on Island loodusesõprade meelispaik, millised on sisemaa sõidureeglid ja miks tasub aegsasti raha korjama hakata, loe ja vaata Acceleristast.