SEIKLUSED BERLIINIS: kuidas Norra autoärimees nudistide saunas mu tagumikku katsus (24)

Hotell, milles ööbisime, oli korralik neljatärnihotell rikkaliku hommikusöögilaua ja stiilsete tubadega. Hotelli ees asus mugavalt trammipeatus, millega kesklinna neli-viis peatust sõita oli. Lisaks kõigele asus hotellis ka spaa ning mu ema meenutas mulle enne reisi, et ma ikka ujumisriided kaasa võtaks, et pärast pikki linna peal oldud päevi saaks sauna ja mullivanni nautida.

Esimesel õhtul otsustasime siis spaa üle kaeda ning mu isa naljatles veel enne, et teades ja tundes Berliini, võib tegu olla nudistisaunaga, kus kõik vabalt palja peega ringi käivad. Võite ette kujutada, kui just nõnda välja tuligi: spaa ukse peal asetses silt: alla 16-aastastele keelatud, nudistide ala! Piilusime korra ukse vahelt sisse ning juba siis vaatas meile vastu palju paljaid tagumikke.

Minu üsnagi konservatiivsete pereliikmete jaoks oli vaatepilt jahamatav ning nemad matsid saunaõhtu mõtte kohe maha. Mina aga nõnda õrna hingega ei ole, ka kodumaal olen pidevalt sõpradega paljalt saunas käinud ning midagi imelikku selles ei näe.

Olin varem Berliini kohta muidugi seda kuulnud, et siin elavad üsnagi vabameelsed inimesed ning nudistide saunad ja ka seksiklubid on siin linnas täiesti tavapärane nähtus. Ise ma kummaski asutuses muidugi käinud polnud, kuid mu hea sõber on rääkinud mulle jutte Tallinnas asuvatest swinger-klubidest ja saunadest, kus leili võttes keegi sind katsuma tulla võib.

Spaa oli avatud kella 22ni, seega oli suurepärane pärast kümnekilomeetrist linnaringi õhtul lihased saunas ja mullivannis mõnuledes ära lõdvestada. Kui esimesel õhtul ei olnud pool tunnikest enne sulgemist saunatamas enam mitte kedagi, siis päev enne äraminekut sattusin saunalaval trehvama ühe Norrast pärit autoärimehega, kes oma E-klassi Mercedesega Berliinis läbisõidul oli.

Hakkasime juttu ajama ning ajakirjanikule kohaselt hakkasin uurima ja huvi tundma, millist elu siis üks miljonärist autoärimees elab, kuna sellise inimesega polnud ma oma elus kunagi varem kokku puutunud.

Vestlus oli huvitav ja viisakas ning Thomas (nimi muudetud, autorile nimi samuti teadmata, sest lihtsalt ei jäänud meelde) rääkis pikalt ja laialt, kuidas tal on Oslos palju kinnisvara ja kuidas Mercedeste müümine ja ringi reisimine on tema jaoks vaid hobid.  Muuhulgas olevat ta käinud absoluutselt kõikides Euroopa pealinnades.

„Šveits on mu lemmikriik, seal on kõik ilus ja puhas. Rootsi ja Norra mulle üldse ei meeldi. Seal on pagulaste pärast kõike p****e keeratud,“ jutustas ta tõsisemal toonil.

Vahepeal olin ma leilisaunast edasi liikunud aurusauna, sest seal saunas on lihtsalt palju meeldivam istuda, muidugi järgnes sinna mulle Thomas, kes jututeemad isiklikumaks muutis. Ta ütles, et mul on väga ilus kurvikas keha ja hakkas uurima, milliste kehadega mehed mulle meeldivad, lootes ehk, et panen tähele tema ülimalt musklis torsot. Vastasin viisakalt, et mind huvitab pigem inimene ise, mitte tema väljanägemine.

Olin talle veidi rääkinud ka oma elust, muuhulgas ära maininud, et lapsi ma veel küll saada ei taha, kuid et olen leidnud oma elu armastuse ja viimased viis aastat ka õnnelikult suhtes olnud. See aga ülbet ärimeest ei huvitanud ning jutustamisest kõrini, lasi ta käiku oma käed. Saunast välja minnes otsustas Thomas, et on õige aeg mu tagumikku katsuda. „Sa peaksid minuga homme Prahasse kaasa tulema, ela natuke! Elu on seiklus!“ hakkas ta moosima. Mina ei olnud ei katsumisest ega ettepanekust muidugi vaimustuses ning ütlesin viisakalt, et hakkan nüüd siis ära minema, kuna spaa sulgemiskellaaeg oli nagunii mõne minuti pärast saabumas.

Hüppasin kiirelt duši alla, tehes vist oma elu kiireimaid pesemisliigutusi, kuna Thomas oli täiesti porgandpaljalt mulle duši alla järgnemas. Kuna mulle üldiselt ei meeldi inimestele halvasti öelda või nende ebasobimatu käitumise pärast neile vastu vahtimist anda, otsustasin end vaos hoida ja ebameeldivast olukorrast lihtsalt eemaldada.

Tagantjärele mõtlen, et ei oleks pidanud ehk lubama asjal niisama jääda ja oleks võinud ülbe poissmehe ebasobimatu käitumise eest  saata sinna, kus päike ei paista. Õppetunnina võtsin kaasa selle, et nudistide sauna ei soovita ma üksi minna, eriti hilistel õhtutundidel, sest just siis võib seal olla ringi luusimas kerget üheöösuhet taga ajavaid ärimehi.

Lisaks vabameelsetele inimestele ja pöörasele ööelule leiab Berliinist ja selle lähiümbrusest avastamist ka rahumeelsemad inimesed. Tutvusime Berliinis ka kohaliku kultuuriga, kuulates näiteks Charlottenburgi lossis toimuvat Mozarti kontserti. Tegu ei olnud teps mitte tavalise kontserdiga, vaid lausa teemaõhtuga, kus külastajad enne muusikalise osa kuulamist Mozarti-aegses õhkkonnas õhtustada said.

Ühel päeval võtsime reisi ette Berliinist 40-minutilise rongisõidu kaugusel asuvasse Potsdamisse, kus on säilinud palju Friedrich Suure aegseid losse. Otsustasime tavapärase bussiekskursiooni asemel laenutada rattad, mis oli selle reisi parim idee, kuna mööda Potsdami kõikjale viivaid rattateid kulgeda oli ülimalt mõnus.

Potsdami juures jäi häirima aga üks asi: nimelt ei saanud seal praktiliselt mitte kuskil kaardiga maksta! See oli tõeliselt imestusväärne, kuna ometigi viibisime me Euroopa arenenud linnas. Läksime ühte kohvikusse sööma ning poleks osanud iial oodata, et ettekandja meid kaardi nägemise peale automaadi juurde käsutab.

Hiljem soovisime rongijaamast keelekastet osta ning ka seal, seigeldes erinevates putkades ja söögikohtades, saadeti meid kaarti nähes pikalt! „Only cash!“ ütles üks müüja sõrmi kokku hõõrudes. Ajas hinge ikka täis küll, et niimoodi musta raha soovitakse teha, kuigi neil leti ääres kaardimakseterminal täiesti olemas oli.

Esmakordselt Berliini minejal soovitaks külastada ka linnas asuvaid muuseume, kus suur valik kunsti igale maitsele. Ise külastasin Berggrueni muuseumi, kus saab hetkel näha Mark Chagalli, Pablo Picasso, Paul Klee, Henri Matisse'i ja Alberto Giacometti teoseid.