Sõidetud: õige väikese auto välimuse juurde naasnud Volkswagen Golf

Ma nimetasin teda Tibuks (ausalt ei mäleta, miks), ta tundus sõites igas mõttes nagu arvutitool, esimese käigu asemel läks foori taga alatihti sisse tagurpidikäik või üldse mitte midagi ja algaja autojuhina kartsin ma seetõttu seda autot peaaegu sama palju kui armastasin.

Siis tampisin ma sinna keretööde eest sisse neljakohalise summa, ostsin nendesamade tööde ajaks teise auto ja ... Tibu jäi seisma. Lausa paariks aastaks, kuni ma ta seismise koha kadumise tõttu maha müüma pidin.

Kui keegi teab, kus ta nüüd on, võib mulle kirjutada, mis temast saanud on. Igatahes ei olnud seitsmenda põlvkonna uuenduskuuri läbinud Golfiga proovisõidule minek mulle lihtsalt järjekordne uue auto katsetamine.

Disain

Mulle üle antud kurkumikollase (jah, inglise keeles Turmeric Yellow ongi) uusima, veel Läti numbritega Golfi juures on loobutud Mk5 ümarikkusega kaasa tulnud kõrge ja igatpidi kuidagi kohmaka auto illusioonist.

See on jälle Volkswagen Golf, väikeautode sünonüüm. Mitte päris Mk1 ja 2 stiilis mootoriga arvutitool, aga kindlasti mitte elevandipoeg. Võib öelda, et dünaamika on välimuses tagasi.

Tundub ilmvõimatu, et 28-aastase vanusevahega mudelid võiksid omavahel kuidagi sarnased olla. Mulle igatahes tundus, ja visuaalselt sai see ka kinnitust.

Aga asi muutus, kui ma sinna sisse istusin ja sõitma sättisin. Golf on minu jaoks kõige ehedam Volkswagen – rahva auto.

See balansseerib käsitlematu kergusega varustatuse ja lihtsuse, digitaalse ja manuaalse vahel, tehes sel moel näpuotsaga tehnoloogiat ja innovatsiooni kättesaadavaks ka neile, kes Arteonist vaid unistada võivad. Golfis on ikka veel alles see iseloomulik omamehelikkus, mis asetab ta tuntuselt ilmselt samale tasemele nagu näiteks Corolla.

Milline oli sõidukogemus, kuidas tundusid väike mootor ja DSG-käigukast, mida arvata praktilisusest (näiteks kuidas mahtus masinasse turvatool), milliseid jõuallikaid ja käigukaste uuele Golfile pakutakse ja kuidas kõlab kokkuvõte, loe Acceleristast.