Puust ja punaseks: miks ei päästa elektriauto täna (ega lähitulevikus) maailma? (5)

Kui tahate autofännide seltskonna kiirelt käima tõmmata, võtke jutuks elektriauto. Vaidlus kerib üles, kired lõõmavad, toimub vastandumine. Tesla-usku inimesed oleksid võimalusel juba ammu kõik teised autod peale Tesla keelustanud. V8 kummardajad saadavad kõik kuu peale ja pimedasse kohta, sest särtsukaga ju Tartusse ei põruta.

Hübriidajam kui kuldne kesktee

Laialdasemate taustateadmistega tüübid soovitavad veel pisut kannatada ning eelistada lauselektri asemel pigem hübriidajamiga sõidukit – see oleks nagu kirik keset küla, aga tundub antud ajahetkel mõistliku variandina.

Kui autotootjate seas ringi vaadata, võib näha, et mõistuse hääl toetab kuldse kesktee versiooni: Toyota, Volvo, VAG, BMW, KIA on vaid üksikud näited hübriidtehnoloogiate arendamisse kõvasti panustanud tootjatest. Kunagi varem pole hübriidautodel nii hiilgav põli olnud.

Toyota jaoks tähendab hübriidide suur edu võimalust, liikuda sammu edasi, ja asuda elektriautot arendama: mõni aeg tagasi teatas Jaapani autotootja, et proovib esimesena turule tuua akud, kus on kasutatud tahket elektrolüüti. Maha pole maetud ka ideed vesinikautost, ehkki praegu tundub, sellega läheb veel aega.

BMW ja VAG on valinud hübriidajamiga ja elektrimootoriga sõidukite paralleelse arendamise tee. Kui lisada siia loetellu autonoomsed sõidutehnoloogiad – särtsaka läbimurdega koos peaksid teedele jõudma ka isejuhtivad autod – on autotöösturite ees seisev ülesannete nimekiri päris pikk.

Mida arvavad asjast poliitikud ja miks on nende särtsuautousu tagamaad hämarad, kui suur on süsinikuheite jalajälg, kui palju tarbivad elektriautod taastuvenergiat, kui energiamahukas on akude tootmine, mida ütlevad keskkonnakaitsjad ja mis tooks paradigma muutuse, loe edasi Acceleristast.