Odessa: linn, kus igavlemine on võimatuks tehtud (1)

Odessale mõeldes tuleb kõigepealt meelde Juri Nikulini ja majavalitseja dialoog nõukaaegsest kultusfilmist „Briljantkäsi“. „Teeme majakoosoleku ja teie peate loengu teemal: New York – kontrastide linn.“ – „Aga ma ei käinud ju New Yorgis, ma käisin Istanbulis!“ – „Vahet pole. Siis räägite teemal: Istanbul – kontrastide linn.“ Odessa kohta saanuks kimbatuses Nikulin loengu ära pidada suurema vaevata, sest kontraste ja värve jagub sellesse linna igal sammul.

Veneaegsed Žigulid tuututavad uljalt võidu Porschede ja Lexustega. Elu tuiksoonel Deribassovskajal sebivad ringi silmipimestavad tõmmud kaunitarid läbisegi määrdunud kodanikega, keda elu vitsad näikse kõvasti peksnud olevat. Esinduslikud klassitsistlikud hooned seisavad kõrvuti luitunute ja lagunenutega. Ja need pole sugugi ainsad kontrastid.