Machu Picchu vajab kolme päeva

"Esimesel raudteesillal, kust tuli üle minna, oli pehme vetruv plekk ja logisev käsipuu. Siis pani küll palvetama, et ma jumala eest alla jõkke ega kohe vastu esimest kivi uimaseks kukuks," meenutab Maarja Raud oma teekonda Machu Picchusse.

"Aga edasi polnud enam midagi hirmsat," kinnitab ta kiirelt. Seda enam, et üht seitsmest maailmaimest võib rongi või bussiga ka märksa turvalisemalt vaatama sõita.

"Kuigi keegi päris täpselt ei tea, kes olid need inimesed, kes Machu Picchus elasid ja miks nad rajasid oma linna mäeharjale keset metsi, siis võib-olla tekivad ideed, kui seda kõike oma silmaga näed.