SILMAD EKRAANILE: teadlased on leidnud optimaalse kasuliku aja internetis veetmiseks (1)

Lapsevanemate mure üha rohkem nutiseadmete ja arvutite külge kinnitunud noortes pärast on ajendanud teadlasi uurima seost ekraani ees veedetud aja ja aju arengu vahel. Oxfordi ülikooli teadlased on hiljuti jõudnud üllatavate tulemusteni, kirjutab Daily Mail.

Tundidepikkusel arvutiekraani ees istumisel võib teismeliste aju arendamisel olla oluline roll. Samuti toob see kaasa vajaliku heaolutunde. Nimelt leiti, et kasulikkus on kui matemaatiline kõverjoon, mille haripunkt on 257 minutit. 

Just neli tundi ja 17 minutit on piisav aeg arendamaks veebioskusi, sotsiaalseid sidemeid ning suhtluspädevust.

Igal pikemaks venitatud minutil on aga negatiivne mõju ning arendamise asemel on see hoopis ajule kurnav.

Tulemusteni jõuti 120 115 teismelist vaadeldes ja küsitledes. 15-aastased noored pidid täitma enesehinnangu raporti vaimse heaolu kohta. Sellele lisaks täitsid nad küsimustiku, millega taheti teada, kui palju veedavad nad aega internetis ja kui palju kulutavad muudele digitaalsetele tegevustele (sh teleka vaatamine, arvutimängud jms).

99,9% uuringus osalenud noortest tunnistasid, et veedavad iga päev aega vähemalt ühe ekraani ees ning nädalavahetusel teevad seda rohkem kui koolipäevadel.

Ootuspärane oli seos heaolu ja ekraani ees veedetud aja vahel. Selgus, et aja suurenedes suurenes ka teismeliste heaolutunne, kuid seda ühe kindla punktini – 257 minutit. Pärast seda hakkasid positiivsed emotsionaalsed tunded vaibuma.

Teadlased vaatlesid tulemusi eraldi soo, etnilise tausta ja sotsiaalmajandusliku tausta järgi, ent nende põhjal erisusi ei tekkinud.

Ühtlasi selgitati välja optimaalne aeg eri tüüpi tegevuste jaoks. Näiteks soovitatakse koolipäevadel mängida videomänge maksimaalselt tund ja 40 minutit. Nutitelefonidele võib aega jätta kuni tund ja 57 minutit. 

Televiisori vaatamise kasutegur hakkab kaduma pärast kolme tundi ja 41 minutit. Arvutis ei tohiks olla kauem kui neli tundi ja 17 minutit.