Isesõitvad autod saavad reaalsuseks – sellest annab märku tõik, et järgmisel aastal tuleb välja kaks poolautonoomset sõidukit. Audi peaks osadele oma sõidukitele järgmise aasta teisel poolel paigaldama kätevaba juhtimissüsteemi, mis toimib kiirusel kuni 56 km/h. Ja Volvo alustab Drive Me testimist – esialgu saab 100 XC90 omanikku selle autopiloodi, mis võimaldab neil endal roolis käed rüpes istuda.
Kaks megasammu edasi. Aga kannatamatud inimesed imestavad, et miks läheb autotootjatel küll nii kaua aega, et isesõitvaid masinaid luua. Üheks põhjuseks on andmemaht. Nende nullide ja ühtede maht, mis isesõitva auto toimimiseks tuleb luua ja reaalajas jagada, on põrutav.
Inteli juht Brian Krzanich märkis ühel Automobility autonäitusel tehnoloogiapaviljonis esinedes, et sõidukid loovad ja kasutavad kaheksatunnise sõitmisaja kohta ümmarguselt 40 terabaiti andmemahtu. "Tuleb andmemahu-uputus," ütles ta autotööstuse tippudele.
Keskmine auto kasutab tema sõnul päevas 4000 gigabaiti. Ja seda vaid ühetunnise sõiduajaga. Võrdluseks: keskmine inimene kasutab videote, suhtlemise ja teiste interneti pakutavate võimaluste kasutamisel päevas 650 MB andmemahtu. 2020. aastaks jõuab see eeldatavasti 1,5 GB-ni.
Miks need autos siis nii palju andmemahtu vajavad? Üks põhjus, miks auto on nii andmemahunäljane, on selle sensorite hulk. Ainuüksi kaamerad loovad sekundis 20-40 MB ja radar 10-100 KB. Ja miljon isesõitvat autot loob kolme miljardi inimese jagu andmemahtu, lisas ta.
Ilma andmemahuta peab su sisesõitev auto "saama maailmaga hakkama väga manuaalsel moel", märkis Inteli juht. "Data on järgmine nafta."
Kommentaarid (0)