Nissan Navara ja NV300-ga Marokos ehk elamusi servast-serva ja üle ääregi

Ütlen "Nissan" ja mõtlen "Qashqai" või "Leaf" või "Godzilla". Päris kindlasti pole tarbesõidukid need, mis Nissani autodega seoses esimesena meelde tulevad. Aga võiks, sest Nissan Navara kastikas on selgelt suundumas nn. elustiiliautode kategooriasse ning NV300 väikebuss kõlbaks suurepäraselt nii filmitiimi autoks kui suurpere moodsaks sõiduvahendiks.

Kahe eelpool nimetatuga oligi mul võimalus Marokos, Errachidia provintsis proovisõitu teha. Uue Navaraga, mis jõudis Eestisse 2016. aasta alguses, olen lähemalt tuttav tänu mitmele Eesti-sisesele retkele; NV300 aga on Renault Traficu ning Opel Vivaro sõsarmudel, mis tähendab, et sellegi bussi puhul oli enamus asju varasemalt teada.

Tootja huvi oli seekord mõlemad sõidukid ekstreemsetes tingimustes proovile panna. Kui bussiga loovisime läbi väikelinna kitsaste tänavate ja surusime end turul kaupmeeste summast läbi, selle kõige juures erilist hingevärinat tundmata, siis Navaraga viis tee meid otsejoones Sahara kõrbe tüünetele düünidele, kus auto võimekusest tõepoolest parema pildi sai kui üksnes mööda kohalikke mudalompe ja Männiku karjääri kobistades.

Selle loo viimasest osast leiab lugeja ka peotäie muljeid minu Maroko – seiklusest. Panin kirja mõne kasuliku nipi, mida Marokosse reisides teadmiseks võtta ning elamuslikumad hetked. Võtke seda lugeda teadmises, et ma liigun ilmas ringi silmad lahti ja süda avatud ning olen ehk "normaalsega" võrreldes pisut tundlikum natuur. Maroko – nii palju kui seda Aafrikaks pidada saab – on teine Musta Mandri riik, mida avastanud olen. Esimene oli Namiibia tänavu mais. Egiptus ... ei lähe vististi arvesse.

Nissanitest ja kontrastide maast loe edasi Acceleristast.