tehnika venelastel hea! aga tahtsam mehed kovad on roolis! Seal oppidki soitma raske teedel! venemaa on nii suur ja ilus! on kohad kuss inimese jajg veel ei ole astund!
Hea sellepärast, et see tehnika on suuresti USA analoogide pealt maha viksitud. Iseasi on materjalide, tootmise ja kooste kvaliteet, see on ikka vene oma. Ise pea kõigi nendega sõitnud ja peab ütlema, et on vägevad riistad küll.
Venemaal on raske sildu ehitada. Kommuinistlik Partei ei tea, kas sild ehitada risti üle jõe või pikkupidi. Ja niikuinii varastaks ehitajad materjali ära.
Läbivus on neil vägev aga kütust võttis mingi uraal 100 liitrit sajale. Eriti popp oli kroonus selline mudel, mille mootor jõi zigullidele sobivat bensiini. Andis üht-teist maha ärida.
tõde on rohkem "ekstaole" poolel. bentsumootoriga Urali kütusekuluks arvestati tavareziimis 75 sajale. välioludes (õppuste ajal) arvestati juurde koefitsent, ei mäleta enam selle täpset suurust, aga 100 sajale võis kokku tulla küll.
sai hakkama siis kui 90 mööda magistraali lasi, maastikul ikka alla 100 ei saanud kuidagi, eriti kui veel midagi järel ka oli! No ex selle 100 sees oli miskit äri. Ikkagi ai-93
Kütuseveoauto Scania ei saanud 25 tonnise lastiga isegi kastemärja muru pealt liikuma. Selleks, et Scania asfaldi peale tagasi saaks tuli osa kütust pealt maha laadida ning lõpuks veel traktoriga ka tõmmata. Arvestades Venemaad olusid, kus väga palju maad on asustamata, eriti Kaug-Ida poolseid regioone, on ainult sellise tehnikaga võimalik seal midagi teha. Äärmine lollus oleks seal kasutada Scania taolisi masinaid.
Ural-430 ei ole olemas. Pildil nähtavad isendid on Ural-4320. Kuna ninaosa on pikendatud, sis ilmselt 15 l mootoritega. Ja ei mingit 15 tonni. Tühikaal ca 8000-8400 kg. Kui õieti mäletan, siis 375D läbitava koolme sügavus oli 1,8 m. Sõitsin sellisega poolteist aastat. Praegugi veel autoga kaasasolev teh istruktsioon kuskil kapis alles.Kel huvi, küsigu.
Huvitav, kuidas sihuke majandus toimida saab? Videote situatsioonides vääga suur shanss, et see veok sinna jõkke jääb ja vooluga läbi jahvatatakse. Läänes peaks nii riskimiseks kullakoorem peal olema või elu mängus, mitte palgid. Sõjaväe veokid tehti vähemalt vanasti robustsed ja suht odavad ning sõjaväelased ei mõelnud eriti rahanumbrites aga tänapäeval ei teki ka venemaal autod enam iseenesest ja kommunistliku partei tahtest?
Lääs on nii alaarenenud,et ehitab veel teid jahoiab neid korras.Venemaal aga juba ammu strateegilistel kaalutlustel enamuset riigis elekter ja maanteed puuduvad.
Vaevalt. Ameeriklaste Oshkosh(6*6; 8*8) kui sakslaste Man on palju võimekamad. Meie tänavatel võib kohata MB Actrose mitme silla veoga raskeveokeid, mis annavad samuti venkude vanarauale kõvasti silmad ette.
Sama võib ka öelda Skannide, Volvode, Mannide ja mistahes edevveokite kohta: Nimelt surevad nad plaksust mistahes elektroonikavea tõttu ja on kasutuskõlbmatud. Nägin jõulude ajal Alvdalis (Norra) leedukat, kel tuliuus VOLVO. Oli juba kaks päeva seal olnud, norrakad VOLVO esindusest olid kohal käinud ja teatanud, et järgmisel aastal vaatavad edasi, neil hakkavad nüüd pikad pühad ;). Selline garantii siis ;). Oli parajasti -26 kraadi ;). Leedukas oli suht morn, aga tühikäigul õnneks see loom veel tuksus, gero sai töös hoida vähemalt. Et siis sellistega sõda pidada?
Venelased ise ka ei viitsi enam valetada: "Ну а уж первый отечественный полноприводный трехосник «ЗИС-151» вообще представлял собой попытку создания отечественной версии «студера». И хотя внешне «151–й» больше напоминал «Интернэшнл», конструктивно он больше соответствовал «US6» (vene tehnika fännidele pole ilmselt vaja teksti tõlkida!). Lähemalt uurige http://truckercanada.com/topic/4178-студеры-стране-советов/ . See artikkel, mille leidsin netist 5 minutiga, kinnitab taas kord , et rõhuv enamik vene liikureist on rohmakalt kopitud II MS eelsest ja aegsest Lääne masinapargist. Venelaste ainus (tahtmatu) teene on lollikindlana konstrueeritud muinastehnika liinil hoidmine 70 aasta vältel. Lääs on kahjuks lollikindluse printsiibi minetanud, sest 'igiliikurid' hävitaksid kapitalistide ihaldatud majanduskasvu.
KOMMENTAARID (31)