AUTO VIIE SOTIGA: kas selle rahaga saab usaldusväärse neljarattalise sõbra? (18)

Siinkirjutaja teab vähemalt üht inimest, kes ostab endale umbes 300 euro eest maksimaalselt kestva tehnoülevaatusega vana auto, sõidab sellega kuni ülevaatuse lõpuni ehk kõige rohkem aastakese ja siis müüb auto odavalt lammutustöökotta – või viib suisa vanametalli kokkuostu. Nii ei pidavat sõiduvahendi pärast liialt muretsema. Kui masin enneaegselt laguneb ja liialt sättimist tahab, rändab see kohe vanametalliks ja õuele tuleb uus kolmesajaeurone.

Aga reeglina ei viitsi inimesed nii sageli autot vahetada ja ka odavast masinat tahaks välja pigistada vähemalt mõne aastakese sõidurõõmu. Võtame sugulaselt veel 200 laenu ja määrame autoostu eelarveks 500 eurot. Mida selle eest saab?

500-euroseid autosid (odavamaid sedakorda ei vaata) on esmaspäeva pärastlõunal Auto24-s saadaval 32. Esimene neist osutub kohe pettumuseks – 2007. aasta 3,2-liitrise mootoriga ja 191-kilovatine Alfa Romeo 159 Q4 pole komplektne. Muuhulgas puuduvad rattad, istmed, stanged ja kapott. Kuulutuse sõnastusest jääb mulje, et selle rahaga ei saa ka mootorit ja käigukasti, vaid 500 eest saabki vaid kere ja allesjäänud jupid koju vedada.

Nõukogude autosid on sellise hinna eest saadaval üks: LUAZ 969M. Vana Ukraina maasturi hinna osas saab ka läbi rääkida, masin on sõidukorras.

Venemaa tehnikast on aga võimalik endale soetada 2001. aasta Lada 112. Sellel on üks esitiib mõlkis, kuid see-eest väike läbisõit.

Nimestikus on viis omamoodi rahvaautot, tsingitud kere pärast omal ajal väga armastatud vana Audit: neli neist 80-d ja üks Audi 100. Masinatel on kaunis soliidne läbisõit. Veel leiame müügipakkumistest neli korraliku läbisõiduga Peugeot Partneri kaubikut (diisel), Volkswagen Golfi ja üht-teist veel.

Stiilsematest ja vingematest masinatest võib "poole tonniga" tuua koju kolmeliitrise mootoriga Nissan Maxima, Saab 9000 või kandilise Volvo "surnukirstu" 850.

Võtab lausa silmad kirjuks. Millist neist valida? Ja kas ikka maksab? Ehk saab selle kaunis väikese raha eest sõbra asemel hoopis nuhtluse kaela?

Naisautoajakirjanik odavat ei usalda

Tehnikaportaali Accelerista vastutav toimetaja Ylle Rajasaar ütleb, et tema mõtleks 500-eurosele autole ilmselt siis, kui muid liikumisvariante enam ei ole. "Eelistaksin igal juhul ühistransporti, autojagamisteenust või taksot - tuleb tõenäoliselt odavam," märgib ta. "Usaldusväärset masinat selle raha eest saada on vähetõenäoline, kui just mõnel Rootsi pensionäril pole kuuri all enam üldse ruumi ja peab oma vana käru maha müüma. 500 euro eest võiks osta aga auto, mida taastada - nokitsemine on au sees! Sellisel juhul valiksin mõne erilise eksemplari ja teeksin ta korda. Kuigi tõsi, nii väikese raha eest peale invakäru vaevalt midagi taastamisväärset saab..."

Samas leiab ta, et müügiloleva 32 odavauto seas leidub mitu põnevat eksemplari, mille lihtsalt ilu pärast koju võiks veeretada: 1988. aasta Chevrolet Corsica, LUAZ 969M, omas segmendis teenäitajaks olnud huvitava välimusega Renault Twingo ja Saab 9000 aastast 1993.

"Selle viimase vist vaataksin päriselus ka üle, Saab on lihtsalt üks mu ammuseid lemmikuid," märgib ta. "Kui muud ei saa, võib lilled sisse istutada… kena punane anum. Saab - see ehe - on tänaseks ajalugu. Praegu kirjutatakse küll uut peatükki, aga see tundub rohkem türgi teleseebi "Sajandi armastus" peatükina kui tõsiseltvõetava loona."

Aga nendest 32 viiesajaeurosest autost enamiku osas kõhkleks Rajasaar ikka vägagi ja seda just sõidukite usaldusväärsuse pärast. Ta on kindel, et nende hulgas leidub isendeid, mis Leedus kolmest-neljast eri marki masinast kokku lapitud või sääraseid, "millel kolvid-kepsud esimese nurga taga laiali jooksevad". "Väheusutav, et neist ühegagi Tallinnast Võrru ära sõidaks, aga no mine sa tea ..." kõhkleb tehnikaajakirjanik.

Meesautoajakirjanik: margid ja eelistused tuleb unustada

Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol meenutab paari aasta eest korraldatud eksperimenti. Neli ajakirjanikku otsis igaüks endale võimalikult korraliku tehnoülevaatusega 500-eurose auto. Väljavalituiks osutusid Volvo 740, Ford Escort, Lada Samara ja üks Renault. Nendega tehti kuu aja jooksul eksperimente ja siis müüdi masinad maha. Enne seda aga käidi autodega ülevaatusel ja tõdemus oli: ükski neist poleks korralist tehnoülevaatust enam läbinud ja nii mõnelgi esines tõsiseid vigu.

Tõsi on muidugi see, et masinad said kuu aja jooksul korralikult "väntsutada", kuid unustada ei maksa sedagi, et algmaterjal valiti hoolikalt ja valijad ei olnud autovaldkonnas sugugi kuu pealt kukkunud.

"Selles hinnaklassis minu arust on põhiline, et unustada tuleb margieelistused, võimsus ja kere ning osta ainult seisukorda," hindab Korrol 500-eurose auto kui sõiduvahendi soetamist. "Kehtiv tehnoülevaatus peaks kindlasti olema, see näitab, et mingil määral on auto tehniliselt korras. Ja kui kuulutuses on kirjas, et viimasel ajal on midagi remonditud, siis see näitab, et midagigi on tehtud ja auto pole seisnud aastaid hooldamata. Kui omanik on natukenegi näidanud hoolitsust, siis see on hea märk."

Kindlasti soovitab autoajakirjanik pühendada odavauto ostmisele aega, tähelepanu, kannatlikkust ja vaeva. Pädevamate masinate müüjatele tuleks lähema info saamiseks helistada, sest 500-eurose auto puhul tähendavad mõisted "sõidukorras" ja "okei" inimestele erinevaid asju. Mis müüja meelest normaalne, see võib tegelikkuses osutuda õudusunenäoks.

"Soovitaksin, et oota kauem, jälgi turgu ja mine mõnda vaatama," märgib Korrol. "Nende 32 seast võib midagi leida, aga ei pruugi. Pigem mõned nädalad oodata."

Autoajakirjanik soovitaks odavat autot ostes välistada diiselmootoriga isendid, kuna nende remont on problemaatilisem, ja ka ei tasuks soetada automaatkäigukastiga masinat. Ka märgib ta, et kindlasti tuleks 500-eurone osta auto eraisikult, mitte firmalt: too võib arvestada ka väikest kasumimarginaali, mis tähendab, et auto reaalne väärtus on veelgi madalam.

"Mida odavam, seda rohkem tuleb vaeva näha," sõnastab autoajakirjanik veel ühe kuldreegli. "Ja kui tahad odavalt rattad alla saada, siis mida lihtsam auto, seda vähem probleeme. Keerulisema autoga on kulukam."

Tõnu Korrol märgib, et isegi kui eelarve on vaid 500 eurot, tuleb jätta mingi rahavaru, sest soetatud auto puhul on midagi raudkindlalt vaja remontida. Isegi kui oled ise kuldsete kätega remondimehaanik – varuosi tuleb ikka osta. Ning varu võib arvestada ka teistpidi: näiteks võiks tema hinnangul vaadata ka 600-700-800-euroseid autosid ja püüda mõne puhul hinda alla kaubelda.

Korrol hindab, et ka hobiautoks väljapakutud 32 eriti ei sobi. Talle jäi, nagu Rajasaarelegi, huvitavama masinana silma Saab 9000, too masin paraku aga ei liigu. Üsna kena reklaamjutt on Korroli hinnangul Nissan Maximal. Selles kuulutuses märgitakse, et "paremat autot selle raha eest ei saa".

Selle Nissani kohta selgitab autoajakirjanik, et enamiku võimalikest ostjatest võib kolmeliitrine V6 mootor ära hirmutada, kuna seda peetakse hirmus januseks. Samas aga rõhutab ta taas, et tähtis on osta seisukorda, sest väiksem kütusekulu ei päästa midagi, kui autosse peab selle sõitmasaamiseks paigutama sadu ja sadu eurosid.

"500 eurot on selline kriitiline hinnaklass," tõdeb Tõnu Korrol odavauto ostmise kohta. "Aga kui näha vaeva, veidike teada autodest, margieelistused unustada, siis on võimalik aja jooksul mingi lahendus leida."

Remonditöökoja juht: usaldusväärne auto maksab kümme korda rohkem

Tartu Teguri Autoremondi juhataja ja ise omal ajal autode müügiga kokku puutunud Marko Kallas leiab, et 500 euro eest pole võimalik enam-vähem usaldusväärset autot osta.

"Summa on niivõrd väike, et see aastaarv, mis saadakse – no see ei käi kokku," põhjendab ta.

Usaldusväärsete autode hinnad võiks tema hinnangul olla märgatavalt suuremad: 3000-4000-5000 euro kandis. Kui aga mees ise oleks täna sellises situatsioonis, et autot on vaja ja taskus vaid 500 eurot, siis katsuks ta leida mingi lihtsa sõiduki, millega sõita seni, kuni finantsolud paranevad.

ÕL Mehele loeb Marko Kallasele ette portsu 500 euro eest müügil olevaid sõidukeid. Uurimaks, kas tema hinnangul võiks mõni neist olla teistest potentsiaalselt etem. Kaua marke loetlema ei pea.

"Audi 80 oleks midagi sellist, millega kannataks sõita," leiab autoremonditöökoja juht kiiresti oma favoriidi. "Jupid on odavad, sellega pole väga võimalik alt minna. Lihtsad autod, odavad ülal pidada, üsna kestvad."

Näib, et Kallasel on kaasmõtlejaid. Kui kolm päeva hiljem müügiportaalis uusima ehk 1994. aasta Audi 80 peale klikkida, siis selgub, et see on juba müüdud. Ja ülejäänud kolmest kaks samuti.