SUHTUMINE MÄÄRAB: «Oskused ja haridus on omandatavad, ent pealehakkamist või mõtteviisi keegi teine meile kinkida ei saa,» ütleb Fredy Bogomolov. Rõivakauplusesse uusi inimesi tööle võttes vaatab ta esmalt nende suhtumist töösse. Kui-on-vaja-teeme-ära-suhtumine iseloomustab head juhtigi. Foto: Tiina Kõrtsini
Uudised
29. november 2019, 16:00

Lugu ilmus esimest korda Õhtulehes 20.10.2016.

KOGEMUSLUGU | Kui lepid algul lihtsama ametiga, tekib ka nõutav töökogemus (7)

Fredy Bogomolov on vaid 21aastane, ent töökogemust napist vanusest hoolimata juba kõvasti. Oma karjääri alustas noormees lihttöölisena, ent visadus on viinud teda eri ettevõtetesse peale teenindaja ka vahetusevanemaks ja kaupluse juhatajaks. Nüüd töötab ta rõivakaupluse juhina ja tema alluvuses on kuueliikmeline meeskond.

Fredy räägib, milliseid kogemusi on tal seoses endast vanema kollektiivi juhtimisega ja milline peaks tema hinnangul olema ühe noore tööotsija suhtumine, et tööturul jalg õige ukse vahele saada.

Täisealiseks saades oli Fredy esimene töökoht ühes toidukaupluses kaubavastuvõtja-teenindaja. "Esimese töö leidmine väikeses Tartus oli väljakutse: tundus, et kõik ootasid aastatepikkust töökogemust isegi lihtsamate ametite pidamiseks," sõnab ta. Küll aga taipas ta ruttu, et kogenematusest hoolimata on tema trumpideks noorus, innovatiivsus ja kiire õppimisvõime, mida oma tugevamate külgedena tööandjale ka rõhutas ja seeläbi tööle saigi.

Fredy nendib, et tööle asudes oli keeruline mahutada tööd, kooli, peret ja sõpru niigi kitsukesse ööpäeva. "Püsima jäid vaid lähisõbrad, tulemused koolis polnud enam endised ja kooli lõpetamine võttis oodatust rohkem aega," räägib Fredy. Kuigi perega kohtumiseks jäi aega vaid paar korda kuus, toetati teda igati.

Esimene ametikõrgendus saabus pärast poolteiseaastast enesetõestamist klienditeenindajana, edaspidi jäi noormehe hooleks vahetusvanemana juba teiste müüjate töö korraldamine.

Suurim raskus – enesekehtestamine

"Olin siis vaid 18aastane ja omasin juhtimisest väga robustset ettekujutust, seepärast pidin otsekui õhust ahmina kogemuse ja oskused, et seda ametit edukalt pidada. See on jäänud tänaseni üheks arendavamaks ajaks minu elus, kui mind mugavustsoonist välja tõmmati. Selleks, et mitte nii valusalt ninali kukkuda, tuli mul hakata teoreetilisi teadmisi reaalsesse ellu rakendama." Noormees usub, et on raamatutest saanud piisavalt teadmisi juhtimisteooriast ja psühholoogiast, et oma töötajaid paremini mõista.

Esimeseks sõlmküsimuseks sai, kuidas end tõsiseltvõetavaks teha, seda eriti vanemate kolleegide hulgas. "Minu kui 18aastase juhi jaoks oli endast noorem või omaealine töötaja haruldane nähtus. Enamasti võinuks töötaja olla mulle kas vanem õde või sootuks ema eest. Leidus isegi neid, kelle tööstaaž võrdus minu kolme vanusega," sõnab Fredy ega salga, et suure vanusevahe tõttu on ta kogenud alluvatelt ka üsna erinevat suhtumist.

"Olgem ausad, 18aastane poolteiseaastase tööstaažiga nooruk pole just kõige aukartust äratavam nähtus siin ilmas," ütleb ta. Nii on juhtunud sedagi, et üks või teine on keeldunud töökorraldust täitmast, tuues põhjenduseks just noort ja rohelist ülemust. "Selgitasin siis rahulikult meie erinevaid rolle ning põhjendasin, miks ma neilt antud töökorralduse täitmist ootasin, just nii, nagu ootasin," selgitab Fredy, kuidas ta on selliseid olukordi lahendanud.

"Olen kuulnud eakamatelt kolleegidelt lühiloenguid sellest, kuidas see või teine on terve elu tootmistsehhi juht olnud ning tänu sellele on tal õigus teha seda, mida ise tahab. Õnneks on ka neid suure kogemustepagasiga inimesi, kes suudavad ka endast kolm korda noorema juhiga koostööd teha," sõnab Fredy. Tema sõnul ongi koostöövalmidus tänapäeval väga oluline ja seda tasuks ka noorel tööotsijal silmas pidada.

Kuidas töömaastikul edu saavutada?

Fredy hinnangul pakub tööturg noortele tegelikult piisavalt võimalusi, aga see ei anna veel alust nina põhjendamatult püsti ajada ning lihtsatest pakkumistest oma tööelu alguses keelduda. "Iga kogemus on väärtuslik. Samas tasub vaadata alati mäetippu – seda sihti, kuhu tõeliselt jõuda tahetakse," sõnab Fredy.

Ta leiab, et iga inimene saab sõltumata vanusest õige ellusuhtumise korral jõuda soovitud tulemusteni. "Kindlasti on olulised nii haridus kui ka mitmekülgne töökogemus, ent tegelikkuses saab meie karjäär alguse õigest suhtumisest: ma tahan, ma teen, ma suudan jne," kinnitab Fredy.

Olles ise nüüd värbaja rollis, soovib temagi näha oma tulevastes töötajates esmalt entusiastlikku suhtumist ja alles seejärel tööks vajalikke kogemusi, kõige viimasena vaatab ta haridust. "Kogemused ja haridus on omandatavad, ent pealehakkamist või mõtteviisi keegi teine meile kinkida ei saa," sõnab ta.

Mida noor inimene peaks edu saavutamiseks silmas pidama?

Kui su eelmine töövestlus ei olnud edukas, siis võib abi olla järgmistest soovitustest, et tööandjale paremini silma jääksid.

Analüüsi ennast

Tuleta meelde ja koonda kõik kogemused, mida oled elu jooksul omandanud. Kandideerimisel pole tähtsad vaid varasemad töökogemused. Mõtle ka sellele, kus oled koolis või koolivälises tegevuses kaasa löönud.

Kasuks tulevad ja CV-s sobivad ära mainida nii praktika, tegutsemine vabatahtlikuna, ajutine töö koolivaheaegadel või malevas, tegutsemine õpilasfirmas, huvialadega seotud kogemused. Mõtle läbi, missuguseid oskusi ja iseloomuomadusi on need sinus arendanud. Võib-olla oled tänu neile loovam ja ettevõtlikum inimene? Ehk on need teinud sinust parema juhi või meeskonnatöötaja?

Valmistu põhjalikult

  • Enne kandideerimisdokumentide koostamist ja töövestlusele minekut vii end põhjalikult kurssi nii firma tööga laiemalt kui ka konkreetsete ülesannetega, mida sinu soovitud töökohal tuleb täita. Otsi infot internetist, uuri perelt ja tuttavatelt, mida nemad selle asutuse kohta teavad. Ole sealjuures infoallikate suhtes kriitiline.
  • Mõtle läbi, miks sa sellele töökohale kandideerid, millised oleksid sinu isiklikud eesmärgid selles ametis ning kuidas saaksid panustada asutuse arengusse.
  • Kohenda dokumente vastavalt kohale, kuhu parasjagu kandideerid.
  • Rõhuta just neid omadusi, mis konkreetsel töökohal eelise annaks. Kui pakutaval ametikohal on oluline loovus, siis too esile just neid kogemusi, kus seda oled saanud rakendada ja arendada.
  • Sel juhul võid ka kandideerimisdokumentidele loomingulisemalt läheneda. Kui aga tähtsaks peetakse täpsust ja korrektsust, viita just olukordadele, kus nende omaduste poolest oled silma paistnud. Vaata, et sinu dokumendidki oleks piinlikult täpselt täidetud.

Ole valmis oma kogemusest õppima

Tuleb arvestada, et esimesed konkursid ei pruugi lõppeda veel unistuste töökoha leidmisega, kuid pea meeles, et iga kandideerimine õpetab midagi. Läbi kogemuste muutud enesekindlamaks ning saad ka töömaailmast üha teadlikumaks.

Allikas: Põlvamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Kadri Pelisaar