Kas Sinu kodu on pidevalt külm ja õhk niiske? Kuidas seda vältida?
Tänapäeval võideldakse soojuskaoga majade välisfassaade korrastades, soojendades ja aknaid vahetades plastakende vastu. Need on kõik väga head moodused soojuskaoga võitlemiseks. Kahjuks ei lahenda need tihtipeale õhuniiskuse probleemi, vaid muudavad selle hullemaks.
Mitte ainult vanad korterid...
Liigniiskus ei küsi hoone ehitusaastat ning seetõttu ei ole kaitstud vanade talude omanikud ega peale Nõukogude aega ehitatud korterid või eramajad. Eesti asukoht maailmakaardil tingib selle, et sademete hulk ületab aurumise. Meil sajab keskmiselt 550–800 mm ja keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Praegusel aastajal on vastav näitaja 95% kandis. Arstid peavad kodus sobilikuks õhuniiskuse tasemeks 40-60%. Nii kaua, kuni keegi ei leiuta viisi, kuidas terve Eesti niiskustaset alandada, peame otsima liigniiskusega võitlemiseks abi mujalt. Näiteks õhukuivatitest.
Normaalsetes tingimustes tekitab keskmine neljaliikmeline perekond ligikaudu 12 liitrit vett päevas, mille puhul tuleb arvestada ka korteri või maja ehituskvaliteediga, mis halva õhuringluse tõttu samuti õhuniiskust tekitab. Enamik probleeme õhuniiskusega tekib külmadel perioodidel (kevad, sügis, talv), mil inimesed ei saa aknaid avada ja kogu niiskus jääb korterisse, ilma et saaks kusagile edasi liikuda. Kui sellel 12 liitril veel ei ole kuhugi minna, siis hakkabki tekkima tunne nagu elaks akvaariumis. Liigniiskus ei ole seotud ainult halva ehituskvaliteediga vaid tekitame ka ise igapäevaelu elades niiskust. Niiskust tekib näiteks duši all käies, pesu pestes, riideid kuivatades, sööki valmistades, hingates, vihmase ilmaga koju tulles jne.
Sinna, kus on külmemad pinnad, näiteks aknad ja seinad, hakkab tekkima kondensaat. Sellised pinnad on hea algus hallituse arenguks ja levikuks ning tavaliselt pannakse alles siis tähele, et on tekkinud tõsine probleem. Hallitus hakkab arenema ja kasvama õhuniiskustasemel alates 68%.
Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa küttekulude tõusu ja isegi siis, kui toatemperatuur on 30 soojakraadi juures, on inimestel ikkagi külm. Veepiisad õhus on külmemad kui kuiv õhk. Piiskade kokkupuutel inimese nahaga tekib külmatunne.
Üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama, et õhuniiskuse tase kontrolli alla saada. Praegusel hetkel on kõige populaarsemaks muutunud õhukuivati Meaco DD8L, mille on valmistanud Suurbritannia tootja. Seade sobib koduseks kasutamiseks ideaalselt, kuna müratase on vaikseim turul pakutavatest ja kuivati saab ilusti hakkama kuni 70 ruutmeetriste ruumidega. Õhukuivati kogub igal temperatuuril umbes 8 liitrit päevas. Puudub kompressor, mis tähendab, et seadmete töötemperatuuri vahemik on +1 kuni +40 kraadi. Kompressorüksused kaotavad tõhususe õhutemperatuuri langedes ning koguvad õhust niiskust vähem, kui tootja on maksimaalselt kirja pannud. Meaco DD8L selle all ei kannata, kuna kasutab desikant tehnoloogiat.
Sellist seadet kasutatakse korterites, majades, saunades, garaažides ja suvilates; samuti on olemas tööstuslikud õhukuivatid, mida enamasti kasutatakse tolmustes kohtades või ettevõtetes.
Vaata täpsemalt www.ohukuivatid.ee!