See oli üks Silicon Valley võimsamaid edulugusid. Nüüd aga on see hoiatavaks eeskujuks teistele. Yahoo sai alguse 2004. aastal Stanfordi ülikooli ühikas, kus kaks tudengit – David Filo ja Jerry Yang – kogusid ühele leheküljele kokku oma lemmiklingid. Lehekülje nimi oli "Jerry ja Davidi teejuht veebi". Varsti Yahoo'ks ümber nimetatud lehekülg sai kiiresti "portaaliks", läbi mille kohtusid miljonid esmakordselt internetiga. Oma haripunktis oli Yahoo aastal 2000, mil ettevõtte turuväärtus oli 128 miljardit dollarit.
Läinud nädalal sai Yahoo kui iseseisva ettevõtte ajalugu otsa. 25. juulil teatas telekommunikatsioonihiid Verizon, et omandab 4,8 miljardi dollari eest Yahoo tuumäri. Müük on kergenduseks aktsionäridele. Enne, kui Yahoo palkas 2012. aastal juhiks Marissa Mayeri, hekseldati kolme aastaga läbi neli tegevdirektorit. Mayeri pingutusi ettevõtte allakäiku ümber pöörata võib pidada küll läbikukkunuks, aga möödunudnädalase müügi seemned külvati ammu enne tema saabumist. Kolm probleemi selgitavad firma surma.
Esiteks: krooniline fookuse puudus. Yahoo algusest peale puudus selgus, kas tegu on meedia- või tehnoloogiaettevõttega. Tulemuseks oli see, et kui internet pöörast vasakule, pööras Yahoo vasakule. Firma ei suutnud otsustada, kas otsing on sedasorti toode, mida sisse osta või mis oleks väärt suuri investeeringuid ja nii sai Google tõusta. Liiga palju läks aega selleks, et reageerida sotsiaalmeedia tekkimisele ja mobiilse interneti tulekule. Mayer ja firma hambutu nõukogu ei teinud midagi, et lahendada Yahoo lõhestunud korporatiivse isiksuse probleemi.
Keskendumise asemel Yahoo lösutas. 2001. aastaks oli sellele 400 erinevat toodet ja teenust. Kobakas struktuur ei suutnud spetsialiseerunud konkurentidega võidelda – Google'iga otsingus ja eBay'ga e-kaubanduses. Yahoo oli märgatavalt düsfunktsionaalne: ühel hetkel oli sel neli erinevat reklaamiäri, mis kõik kasutasid erinevaid tehnoloogiaid. Hoiatuseks teistele: Silicon Valley on tuntud oma maailmaparandamise ambitsioonide poolest, aga juhte segab see, kui nad peavad tegema liiga palju asju korraga.
Yahoo teine probleem seisnes tehingute tegemises. Mõned ostud tasusid ära: lõpuks oli Hiina e-kaubanduse firma Alibaba väärtus märgatavalt suurem kui Yahoo enda internetitegemiste oma. Teised kukkusid läbi. Näiteks ostis Mayer 2013. aastal 1,1 miljardi dollari eest sotsiaalmeediaplatvormi Tumblr, kuigi firmal oli raha lõppemas. Ettevõtte edukus aga sõltub samapalju nii tehingutest, mida see teeb, kui nendest, mida ei tehta. Yahoo ajalugu märgistavad mitmed tehingud, mida ei oleks tohtinud tegemata jätta. See ei ostnud 1 miljoni eest Google'it, kui võimalus oli. Yahoo nõustus ostma 1 miljardi eest Facebooki, aga tehing kukkus läbi, kui firma püüdis hinda alla kaubelda. See jättis kasutamata võimaluse osta YouTube'i ja ka eBay ost kukkus läbi.
Kõige kibedam on aga see, et 2008. aastal oli Yahoo toonasel juhil Yangil võimalus müüa ettevõte 45 miljardi dollari eest Microsoftile. Tema uhkus ja kirg olla oma firma juht aga sundisid teda tehingust keelduma.
... Oma haripunktis oli Yahoo aastal 2000, mil ettevõtte turuväärtus oli 128 miljardit dollarit ...
SEEGA oli asi haripunktis enne seda, kui ta üldse alguse sai.
Kas ajakirjanikukestel loogika kiip on sisse lülitatud?