Lõpp lennuhirmule: leia meeldivat tegevust (1)

Arusaadavalt pelgab inimene harjumatut olukorda või keskkonda ning teatavasti pole ta loodud ka lendama.

"Seda laadi hirmu esineb kõige rohkem nende hulgas, kes lendavad esimesi kordi. Põhjus on sageli ülemõtlemises, et mis saab siis, kui… Nende lennuhirm ei alga aga lennukist, vaid hoopis kodust. Mis saab siis, kui ma sisse magan, mis saab siis, kui ummikusse jään, mis siis, kui passi maha unustan jne. Lennukisse jõudes on aga hirmud kuhjunud ja kui tuttavad on veel rääkinud halbadest kogemustest või on liialt palju vaadatud katastroofifilme, on tulemus käes," räägib Argo.

See on aga seda sorti lennupelg, mis ajapikku kaob.

Teist tüüpi hirm on psühhosomaatiline ning see on üks osa paanikahäirest. Tihti on see seotud ka klaustrofoobiaga, millega kaasneb abituse ja väljapääsmatuse tunne.

Rõhu muutus, hoopis teistel sagedustel heli, õhupuudus – see kõik viib lõpuks paanikahäireni, teab Argo oma kogemustest rääkida. Hea nipp on siinkohal mõtlemise tahtlik mõjutamine.

"Mõtted tuleks kas või vägisi hoida eemal kõigest sellest, mis võib juhtuda. Abiks võib võtta kergema lemmikraamatu, mida on korduvalt loetud, uude raamatusse on lihtsalt raskem süveneda. Ka muusika kuulamine aitab, pilgu peaks kontsentreerima ühte punkti ning võimalusel tuleks valida vahekäigupoolne istekoht, sest akna all võib tekkida nurkasurutuse tunne," lausub ta.

Argo soovitab lennuhirmust kindlasti ka pardapersonalile teada anda, kuna nad on treenitud selliseid reisijaid rahustama.

Samuti aitab palju eeltöö tegemine ehk teadmine, mis imenipiga lennuk õhku tõuseb ja seal püsib. Kui lennuki personal teie lennuhirmust teab, seletavad nemadki võimalusel, mida mingi heli tähendab, mis parajasti toimub jne, kinnitab Argo.

Lendamise ajal tuleks hingata sügavalt ja rahulikult. Kui peaksid tekkima hingeldushood, siis tuleks hingata peopessa või paberkotti, et vältida hüperventilatsiooni.

"Kui reisite mitmekesi, on abiks see, kui kogenud reisikaaslane kätt hoiab ja rahustab. Kui pardapersonal lennuhirmust teab, üritavad nad võimalusel hoida ka tihedat rahustavat silmsidet," ütleb Argo.

Rahustite mõju võib õhus olles tugevneda

Kerge rahustigi võib abiks olla, kuid kindlasti tuleb olla kogustega ettevaatlik.

"Rõhk lennukis mõjub kesknärvisüsteemile ja rahustite mõju võib tugevneda. Mõned kasutavad lennuhirmu peletamiseks ka alkoholi, kuid reegel on sama, mis rahustite puhul," lausub ta.

Liiatigi peaks hoiduma end päris purju joomast, sest siis ei pruugita pardale pääsedagi.

Kindel tõsiasi on aga see, et lennuhirmuga inimene peab endaga tööd tegema ja endale rahu sisendama.

"Aitab ka mõte, et kui juhtubki hirm peale tulema, siis pole vaja häbeneda. Lennuhirmuga inimesi on oi-oi kui palju. Tavaliselt möödub hirmuhoog aga siis, kui lennuk on saavutanud esialgse kõrguse. Nii et võib ennast lohutada, et umbes kümne minutiga esimene sööst möödub," ütleb Argo, et sama kehtib maandumise puhul.

Kui enamikul juhtudel möödub hirm kiiresti, siis on ka vastupidiseid olukordi. Argo on näinud inimest, kes on viimasel hetkel enne starti püsti tõusnud, nõudnud lennuki ukse avamist ning väljunud.

Sea end lennukis mugavalt sisse

Kui sulle ei meeldi kõrgused, tõmba aknakate ette.

Pane müts pähe. On teaduslikult tõestatud, et mugava mütsi kandmine leevendab vaimse ebakindluse tunnet.

Võta kaasa midagi, mis teeb sul tuju heaks. See võib olla su lemmikmänguloom või lohutustoit.

Võta kaasa väike tekk, padi, sall, sussid, dressipluus või mida iganes, mis muudab olemise mugavaks.

Leevenda ärevust harjutustega

Võta kaasa stressipall või väike mänguloom, mida sa saad nii kõvasti, kui soovid, pigistada. See aitab pingeid leevendada.

Sa võid proovida ka iseenda pigistamist. Alusta jalgadest ja liigu ülespoole, tõmba lihased pingule ja pigista neid nii kõvasti, kui suudad. Hoia nii natuke ja lase siis lihased tasakesi lõdvaks ja lõdvestu.

Võta aeglaselt paar lonksu vett ja hinga seejärel mõned korrad sügavalt sisse. Kui oled endiselt ärevuses, korda harjutust.

Mõtle loogiliselt

Lennukid on väga turvalised. ­Autoga sõites või kodus olles on palju suurem tõenäosus viga või surma saada.

Andmed näitavad, et lennukid jõuavad 99,99999771% tõe­näosusega sihtkohta ilma probleemideta.

Paljud inimesed kardavad lendamist, kuid faktid näitavad, et võimalus õnnetuseks on praktiliselt nullilähedane.