Ise seepi teha on imelihtne.Foto: Matton Estonia
Tee ise
23. oktoober 2015, 14:34

Seebitegu on imelihtne

„Seebi valmistamisel tuleb vaid olla väga täpne, sest kogustega eksides võib seep siiski untsu minna,” õpetab usin seebitegija Annika. Küll aga on isetehtud seep odavam ja kvaliteetsem kui poest ostetud kallihinnalised seebid.


Pole vaja karta, et tegu on täppisteadusega – igaüks saab sellega kärmesti hakkama, väidab Tartumaal Nõo vallas elav Annika Pentsa, kes selle loo kirjutamise ajaks juba ligikaudu 70 seepi valmis keetnud.
Esimesel korral tasub täpselt retsepti järgida, siis õnnestub kindlasti. „Tähtsad koostisained on oliiviõli ja kookosrasv,” ütleb Annika. „Kookosrasv vahutab hästi ka külmas vees ja oliiviõli niisutab nahka.” Lisaks annab kookosrasv seebile paraja tugevuse. Ka avokaadoõli toidab ja niisutab nahka, riitsinusõli ravib naha pisivigastusi ja annab pehme vahu. Kõige parem on kasutada oliivijääkõli, mis on tavalisest oliiviõlist poole odavam. Meeles peab pidama, et isekeedetud seep on kasutamiskõlblik alles kuu aega pärast valmimist. Enne on ta söövitava toimega ja alles õige aja möödudes on seebi ph-tase neutraalne.

Millest alustada?
Ühest seebikogusest saab oma kaheksa suurt seepi.

Lisaks seebiretsepti koostisainetele läheb vaja:
• 2 klaas- või plastmasskaussi. Üks seebikivi lahustamiseks ning teine hiljem seebikivi ja õlide kokkusegamiseks.
• Toidukaalu
• Termomeetrit (klaasist otsaga toidu- või vedelikutermomeetrit, mis näitab vähemalt 40—80 oC)
• Roostevaba nõu, milles aineid pliidil soojendada.
• Kaitseks kummikindaid ja prille

Eriti tähtis on kõikide ainete täpne kaal. Kui seebikivi saab liiga palju, söövitab see nahka, kui liiga vähe, läheb untsu õlide ja seebikivi kokkusegamine.
Seebikivi on söövitava toimega, seetõttu tuleb seebikeetmisest eemal hoida lapsed ja koduloomad. „Esmalt panen pliidi sooja, võtan anuma, kaalun sinna kõik õlid ja rasvad,” räägib Annika. „Seejärel panen anuma pliidile madalale temperatuurile soojenema.”
Kui rasvad on sulanud ja segu kuum, tuleb nõu tulelt võtta ja mõõta temperatuuri – selleks ajaks on see umbes 50-70 kraadi.
Kuni õlisegu jahtub, võetakse käsile seebikivi. Mitte mingil juhul ei tohi seebikivi panna alumiiniumnõusse – tekib reaktsioon. Kummikindad kätte,  võimalusel ka prillid ette, sest seebikiviaur on väga mürgine. Aur on söövitava toimega ning kindlasti tuleb vältida selle sissehingamist.
Seebikivi tuleb valada vette ja korralikult läbi segada. Lahus muutub kuumaks ja hakkab aurama. Kui see segu peaks nahale sattuma, tekib põletus. Kuum seebikivisegu ja õlilahus viiakse välja jahtuma. Oluline on, et segamise hetkeks oleksid mõlemad sama temperatuuriga ehk u 40—50-kraadised.

Seep hakkab valmis saama
Õli- ja rasvasegu valatakse ümber klaas- või plastmasskaussi ning kui mõlema segu on temperatuur on ühtlane, valatakse pidevalt segades seebikivilahus õlisegusse. „Mina segan saumikseriga väikeste intervallidega, loen mõttes kolmeni, lülitan mikseri hetkeks välja ja segan mõne sekundi pärast taas,” räägib seebimeister. Segu muutub ühtlaseks kollaseks hapukooretaoliseks massiks 5--30 minuti jooksul. Nüüd on käes lisandite aeg.
Peab arvestama, et lisandid võivad seebis värvi muuta. Seebi sisse võib puistata piparmündipuru, saialille ja kummelit, need jäävad alati väga ilusad. Roosiõied seevastu muutuvad hiljem mustaks. Ilusad jäävad ka mooni- ja linaseemned ning soovi korral võib katsetada ka kaerahelbe- ja kookoshelbeseebiga.
Siis lisatakse värvaine, näiteks šokolaad, paprika (annab lõheroosa värvuse), karri (kollase seebi jaoks).
Ja viimaks veel lõhn: eeterlikud õlid on küll looduslikud ja kasulikud, aga lenduvad suurel määral ja lõhn ei jää püsima, seepärast on kindlamad aroomiõlid. Viimastega ei maksa liialdada, liiga suure koguse puhul mass ei seebistu. Sega kõik ilusti läbi ja vala valmissegu karpidesse või küpsetuspaberiga vooderdatud suurde vormi. Sobib ka väike keeksivormi. Soojad seebivormid kaetakse kilega ja jäetakse ööpäevaks teki alla tarduma.
Kui seebid kohe vormidest välja ei taha tulla, jäta nad veel ööpäevaks vormi. Suures vormis valminud seebi saab hiljem tükkideks lõigata. Seejärel lähevad seebid sooja kohta kuivama.

NB! Meeles peab pidama, et isekeedetud seep on kasutamiskõlblik alles kuu aega pärast valmimist.


Nässu läinud seepi annab parandada
Kui aroomiõli saab liiga palju, segu kalgendub ja rasv muutub tükiliseks massiks. Aga asja annab parandada. Natuke sooja seebikivilahust ja sooja vett ning mikseriga üle segades ongi seep päästetud.

Annika seebiretseptid

Nuluõliga seep

427 g külmpressitud oliiviõli
64 g avokaadoõli
197 g kookosrasva
25 g riitsinusõli
94 g linaõli
306 g vett
115 g seebikivi
u 1 tl eeterlikku nuluõli (segada seebisegusse viimasena)
kuivatatud piparmündipuru


Šokolaadiseep

270 g linaõli
43 g palmirasva
54 g sheavõid
154 g oliiviõli
71g kookosrasva
82 g seebikivi
198 g vett
meelepärast eeterlikku või aroomiõli

Kui mass on valmis, vala pool kogust vormi ja lisa ülejäänud poolele kakaod. Seda omakorda eelmise segu peale vormi valades saab kihilise seebi.