AlkomeeterFoto: ARNO SAAR
Tehnika
8. aprill 2016, 15:50

KIUSLIK ALKOMEETER: miks ta nii kiiresti lolliks läheb ja tühjaks saab? (14)

Enamik kodus kasutatavaid seadmeid on tegelikult üsna vähenõudlikud ja pidevat spetsialisti hooldamist ei vaja. Kujutage ette, et peaksite regulaarselt viima töökotta oma külmkappi või ketaslõikurit. Ent alkomeeter on sihuke riist, mis nõuab vähemalt kaks korda aastas kalibreerimist. Miks? Ja mis värk on nende patareidega, mis alkomeetri sees ka puhkeolekus nädalaga tühjaks lähevad – seda eeskätt laupäevahommikuti ehk just siis, kui patareide järgi sõitmiseks peaksid esmalt kasutama alkomeetrit? Küsisime spetsialistilt järele.

Riigi jõuline võitlus joobes juhtimise vähendamiseks – suured trahvid, kriminaalmenetlus, auto konfiskeerimine – on viinud selleni, et purjuspäi istuvad täna rooli ainult need jõmmkärakad, kel naps viimasegi aruraasu peast viinud. Isegi tõsiste tasakaaluhäireteni alkoholi tarvitanud mehepojad mõmisevad: "Ei, täna ... hõkk ... küll enam rooli ei lähe, panevad, raisk, kinni." Riik sammub selles vallas veelgi edasi: suvel peaksid hakkama kehtima seadusemuudatused, mis viivad korduvrikkuja automaatselt trellide taha ja raskes joobes surma põhjustamine hakkab võrduma tahtliku tapmisega.

Karm kord paneb kukalt kratsima ka neid, kes päris purjuspäi rooli ei roni, aga on teinekord hädas n-ö lõhnadega. Ehk ei saa olla kindlad, kas eelmisel õhtul võetud napsud on hommikul ikka maksa poolt lõpuni läbi põletatud ja aldehüüdidena välja hingatud. Kas tohib juba rooli istuda või mitte?

Appi tõttab alkomeeter.

Jah, appi tõttab ta küll, aga olgem ausad: see riistapuu on nii-öelda kodumasinatest üks kiuslikumaid kui mitte enim. Võtad ta laupäevahommikul välja – ja avastad, et nädal varem sissepandud ja korra kasutatud patareid on juba jõudnud minestada. Või puhud sisse, alkomeeter näitab aiateibaid ja avastad, et viimasest kalibreerimisest on liialt palju aega mööda läinud. Et köiel kõndimine või kinnisilmi oma nina puudutamine pole just kindlaimad kainuses veendumise testid, jääd käes autovõtmeid hüpitades tundideks murelikult ootama, aeg-ajalt eile joodud koguseid ja peost möödunud aega arvutades.       

Pöördusime selle pirtsaka masina iseloomus suurema selguse saamiseks spetsialisti poole. Rovico tegeleb Eestis alkomeetrite müügi ja hooldusega alates 2003. aastast. Teadaolevalt on see firma ainuke ettevõte Eestis, kelle põhitegevusaladeks on alkomeetrite tootmine, müük ja hooldus. Need tegevused toimuvad firma teatel ranges vastavuses ISO9001 kvaliteedijuhtimise nõuetega ning on rahvusvaheliselt sertifitseeritud Bureau Veritas Certification poolt. Õhtuleht.ee küsimustele vastas kaunis põhjalikult Rovico juhatuse liige Kalle Viiding. 

Miks nõuab alkomeeter korra poole aasta jooksul kalibreerimist – ükski teine kodune seade nii sagedast hooldust ju ei vaja?

Alkomeeter on seade, mis suudab tuvastada inimese joobe väljahingatava õhu kaudu. Selle juures on kõige tähtsam komponent seadme "nina" ehk mõõteandur. Selle tundlikkus aga aja jooksul muutub, mis toobki kaasa seadme justeerimis- ja kalibreerimisvajaduse. Tõsi ta on, et alkomeetrit tuleb kalibreerida sagedamini, kui näiteks auto tulekustutit kontrollida. Kuigi mõlema puhul on tegemist ohutustootega, siis mõjud alkomeetri andurile on oluliselt mitmekesisemad – kasutamise käigus alkomeetri andur kuigivõrd saastub, mõju avaldavad ka kasutustingimused ning hoiukeskkond. Soodsama hinnaklassi tavakasutajate alkomeetritel kasutatakse pooljuhtoksiid-andurit, mis oksüdeerub nt ka õhuniiskuse mõjul. Nii tekibki paratamatult olukord, kus pool aastat kordagi kasutamata seisnud alkomeeter ei ole enam täpne. Vastupidi – alkomeetri anduri elueale ja toimimisele on hoopis kasulikum, kui seadet korra nädalas sisse lülitatakse, kuna nii kuivatatakse mõõteandur.

Alkomeetrite puhul on kuuekuuline hooldusvälp ette nähtud rahvusvahelise juhendiga. Mõnede mudelite puhul on lisaks piiratud ka maksimaalne puhumiskordade arv, mille järel tuleb seade kalibreerida (kuigi kuuekuuline periood eelmisest kalibreerimisest ei ole veel möödunud), mõnel odavama otsa mudelil on soovituslik kalibreerimisvälp isegi lühem, neli kuni kuus kuud.

Olgu – seadmele peab meenutama, milline on täpne vastav joobeaste. Aga miks peab seda tegema iga poole aasta tagant, miks ei võiks seadme "mälu" kesta näiteks vähemalt aasta?

Sellele küsimusele on valdavas osas vastatud juba eelmises punktis. See on seotud just alkomeetri anduri tundlikkuse ja selles toimuvate teiste muutustega. Alkomeeter ei unusta aja jooksul neid salvestatud punkte, aga kuna anduri tundlikkus on muutunud, siis need punktid ei vasta enam tegeliku joobe tulemitele.

Kalibreerimisvälbast rangelt kinni pidades on ka soodsama hinnaga alkomeetrite täpsus tavakasutajale igati piisav, eriti kui rooli minnakse alles siis, kui seade näitab tulemiks 0,00 promilli. Õigeaegselt hooldamata alkomeeter võib olla ohtlik. Kalibreerimine on vajalik, kuna alkomeetrist pole mitte mingisugust kasu, kui selle näidus ei saa kindel olla. 

Miks on alkomeetri kalibreerimine nii kallis – kuni 30 eurot ehk umbes kolmandik seadme enda maksumusest?

Alkomeetri kalibreerimine pole vastupidiselt levinud arvamusele Eestis sugugi kallis. Kalibreerimise hinnad sõltuvad mudelist ja hooldusesse pöördumise ajast - tähtaegselt hooldusesse tulijatele on Rovicos alati olnud soodsamad hinnad. Kalibreerimise protseduuri käigus seade justeeritakse (antakse seadmele ette kindlad joobe etalonpunktid, mis seadme mällu salvestatakse) ning kalibreeritakse (kontrollitakse seadme võimet määrata õige joove etalonpunktides). Lisaks kontrollitakse üle ja hinnatakse seadme anduri töökorras olekut, tehakse vajalikud puhastusprotseduurid ning hinnatakse seadme üldist seisukorda.

Sellise töö maksumus algab meil 9,50 eurost, kallimatel mudelitel on 14,50 €. Nii et sisuliselt ühe autopesu hinnaga saab kindlustunde pooleks aastaks. Kuna Eestis on alkomeetri hooldamine võrreldes muu Euroopaga odav (see maksab nii mõneski riigis ca 70 €), käib Rovicos alkomeetrit hooldamas ka teatav hulk välismaalasi.

Veidi suurem väljaminek alkomeetri puhul tekib siis, kui seadme mõõteandur on katki või selle tundlikkus pole enam piisav täpseks tööks. Odavamate, pooljuhtoksiid-anduriga mudelite puhul võib andur vajada välja vahetamist 1,5-2 aasta pärast, elektrokeemilise anduri eluiga on reeglina pikem. Sel juhul tuleb tõepoolest arvestada hoolduse kogumaksumusega mitukümmend eurot (odavamate mudelite puhul kalibreerimine ja andurivahetus näiteks kokku 29 €). Uue mõõteanduri paigaldamisega saab tehnilises mõttes seade justkui uueks, kuna reeglina muu elektroonika alt ei vea ja nii teenib seade veel aastaid.

Ükski alkomeeter, rääkimata hooldusest, ei maksa nii palju, kui on trahv joobes juhtimise eest. 

Alkomeetri kalibreerimisse toimetamine ei ole alati just liiga lihtne – näiteks Tartus on Rovico kontor ära peidetud äärelinna Sepa Keskusse ja see on vist üldse üks väheseid kontoreid Lõuna-Eestis. Millised on alternatiivsed võimalused see protseduur ära korraldada ehk kas alkomeetrit saaks näiteks postiga hooldusse saata?

Rovico enda esindused ja hoolduslaborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Kuid Alcoscani alkomeetreid saab hooldusesse anda kõikidesse Euronicsi kauplustesse üle Eesti. Hooldatud alkomeetri saab kätte samast kauplusest, kuhu see hooldusesse viidi. Sel juhul tuleb vaid varuda veidi rohkem aega, kuna seadmed kogutakse poodidest kokku ning toimetatakse Tallinna laborisse hooldusesse, ning tasuda täiendav käsitlustasu 3,50 €.

Tartus oleme aastaid tagasi valinud asukohaks Sepa Keskuse, see on saanud klientide jaoks tuntuks ning vahepealsed mõtted mujale kolimiseks sai tänu klientide hulgas korraldatud küsitlusele maha maetud. 93% klientidest eelistas praegust asukohta kesklinnale – siin on autoga hea juurdepääs, piisavalt parkimiskohti, tasuta parkimine ning võimalus sõita maja juurde kasvõi rekkaga.

Loomulikult on võimalik saata alkomeeter hooldusesse ka kullerpakiga.

Panin nädal tagasi alkomeetrisse uued patareid, kasutanud olen mõned korrad ja nüüd näitab masin juba, et patareid on peaaegu tühjad. Miks meeter patareid nii kähku tühjaks tõmbab?

Põhjuseid võib olla mitmeid. Kõige levinum põhjus on hoopis see, et mitte patareid ei ole tühjad, vaid kasutajad ei ole tähelepanelikult lugenud kasutusjuhendit. Esiteks pannakse alkomeetrisse valed patareid – kasutada saab seal aga ainult alkaalseid patareisid. Kuigi pealtnäha on n-ö pulkpatareid kõik ühesugused, siis tasub uurida, kas neil ikka on peal kiri alkaline.

Alkomeeter vajab tööks mingil hetkel kiiresti palju voolu, mida aga odavamad patareid väljastada ei suuda – nii tekibki olukord, kus n-ö seinakella patarei näitab alkomeetris kas kohe või mõne sisselülituse järel, nagu patareid oleksid tühjad.

Teine levinud "viga" on see, et kasutajad ei uuri juhendist järele, kuidas alkomeeter kuvab infot tühjast patareist. Mõnel mudelil annab tühjast patareist teada näiteks pidevalt vilkuv patarei tähis ekraanil. Tähis ise pole dünaamiline, st ongi pooltäis patarei märk. Seadme sisse lülitamisel see märk süttib hetkeks nagu ka muud tähised ekraanil – võrreldav autos süüte sissekeeramisega, kui süttivad nii tühja aku tähis, puuduva õlirõhu tähis jms. See info on kõik kasutusjuhendis kirjas, kuid alati seda kahjuks ei loeta.

Kolmanda põhjusena peaks ära tooma ka selle, et näiteks pooljuhtoksiid-andurite töötemperatuur on ca 350 kraadi ja sellise temperatuuri saavutamine vajabki üsna palju voolu. Näiteks ilma huulikuta Alcoscan alkomeetri puhul on hinnanguline järjestikune tööaeg ühe komplekti patareidega 1-1,5 tundi. Juhul kui inimene kasutab alkomeetrit vaid enda tarbeks, nt kolm minutit jutti, siis jätkub patareidest päris pikaks ajaks. Kui seda kasutatakse aga näiteks koos suurema sõpruskonnaga saunaõhtul, võib uut komplekti patareisid tarvis olla juba samal õhtul.