Põhja-Korea: kas turistidele ikka näidatakse tegelikku elu? (18)

imelik pidevalt kuulata saateid küll raadios,teleris ,kui hirmus elu on Põhja Koreas,Venemaal ja mujal riikides kes ei käi üht jalga läänega.Kas läänes on kõik nii korras ,et midagi ei peaks muutma ja teisiti tegema,kas kõik on rikkad ja rahul?See on nii tüütav ja läbipaistev poliitika et ajab päris naerma,ammu ei mõtle enam et on see tõsi või vale lihtsalt lased kõrvust mööda ja unustad ,sest tead see kõik on poliitika.Igas riigis omad seadused ,omad puudused ,ideaalset kohta pole kusagil.Ei ole lääneriikides elu sugugi meelakkumine,vabadus?Mida sellega pealehakata kui puudub ikka võimalus kusagile minna sest pole nii rikas.Vabadusel on pahupool olemas,seda tunneb kogu euroopa rahvas.

Nii tobedalt võib küsimuse püstitada ainult kaasaegne, lääne demokraatiast ning vabadustest komposteeritud ajudega noor, kes ei kujutle ettegi mis on tegelikult üks totalitaarne režiim. Isegi kui see on mõõdukam kui Kimi oma. Vanemad, nõukogude ajal täiskasvanuikka jõudnud inimesed nii tobedaid küsimusi üldse ei esitagi. Ka nõukogude ajal ei saanud turistid kaugeltki mitte kõike näha. Isegi mitte NSVL siseturistid, turistid näiteks teistest liiduvabariikidest. Turismigruppidele olid sisse seatud spetsiaalsed marsruudid, et mida nad võivad näha ja mida mitte. Ning välisturistidele olid veelgi rangemad piirangud. Näiteks Volga äärne Gorki oblast oli kõikidele välisturistidele üldse rangelt suletud. Sinna võis neid erandkorras sisse lasta ainult Moskvast saadava ühekordse eriloaga. Sõjatööstuse pärast. 1981.a käisin ma ise "metsiku", s.o. ametlikult organiseerimata turistina Uraalides ja Tšeljabinskis. Lennukiga Moskvast Tšeljabnskisse ja seal juba bussidega edasi. Ning ka seal kandis, nagu kompetentsetelt kohalikelt kuulsin, olid kindlad marsruudid maha pandud. Ikka sise- ja välisturistide jaoks. Sest Tšeljabinski kant on koht, kus asusid ja asuvad praegugi Venemaa tuumarelvi tootvad ettevõtted ning uraani rikastuskombinaadid. Samuti paljud sõjalised laboratiooriumid. Ka bakterioloogilise relva laborid ning hoidlad, nagu ma hiljem olen teada saanud.
1980 seiklesin Ukrainas ringi. Ka seal oli vahe vahel, et mis on välisturistide linn, mis aga provintsiurgas. Näiteks restaureeritud Tšernigovi kesklinnas, kus käis palju turiste olid ka kesklinna poed märksa parmini varustatud. Sai isegi krakovi suitsuvorstigi. Ja ukraina pekki. Aga minigs Novomoskovaski taolises urkas võis hambad varna riputada. Aga kui meenutada veel Uraali tööstusasulaid, siis seal ei olnud üldse vorsti poes näha. Oli vaid Eesti või Läti kalakonserve, mingeid looma supikonte ja Kaug-Ida külmutatud peenikest prügikala. Aga järjekorrad pärast tööpäeva lõppu, oi-oi-oi millised!

Välisilm näitas dokfilmi- Viimane punane prints (Kim Jong-Un: the Unauthorized Biography, Prantsuse 2015)
Samas jääb tibaarusamatuks see pidev uudistevool (negatiivne ) P_Koreast milleks, et Meie inimene saaks aru kui hea siin Eestimaal elu on või sellleks et Meie inimene saaks aru milleks Meile sellised sõjalised kulutused ?

Suht arusaamatu miks peaks sinna kippuma. Tehakse mingit teatrit, mil kohalike tõelise eluga miskit pistmist ei ole. Aru millestki ei saa, koogutad seal ette ja taha ja vahid lolli näoga. Templit ka ei saa passi millega pärast uhkeldada.

junniga polnudki kokkusaamist?

Kindlasti pole seal nii hea kui ütleb Jun, aga ka mitte nii jube, nagu ütleb lääne propaganda.

Kas Eestis ikka näidatakse turistile tegelikku elu?

Siis on ikka tõesti halb, kui sellised asjad on keelatud. AH-AHH.HAAA.